Õlireostus Kohtla-Järvel unustati neljaks aastaks

Selles piirkonnas neli aastat tagasi avastatud reostus püsib seal tänini, sest keskkonnaametnikud unustasid selle vahepeal ära. Foto: Peeter Lilleväli

Kohtla-Järve linnavalitsus küsis keskkonnaametilt infot vanalinnas 2012. aasta juulis riigi maal avastatud reostuse kohta, millest pärast menetluse alustamist pole enam midagi kuulda olnud. 

27. juulil 2012 avastasid keskkonnainspektsiooni inspektorid Kohtla-Järve vanalinnas Järveküla tee 7 ja Pioneeri tänav 7 vahelisel alal umbes 40ruutmeetrise naftasaadustega reostunud ala.

Kuna tegemist on reformimata riigimaaga, kohustab seadus reostuse koristamisega tegelema keskkonnaametit.

Keskkonnaamet vastas tollasele linnapeale Jevgeni Solovjovile, et esialgu oodatakse keskkonnainspektsioonilt reostuse kohta lisaandmeid, saamaks selgust, kas tegemist võib olla jääkreostusega. Viimasel juhul tegeleks asjaga edasi keskkonnaministeerium ja raha selleks saaks taotleda Euroopa Liidust. Kui peaks selguma, et tegemist ei ole jääkreostusega ning saastajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse kõrvaldamise keskkonnaamet.

Pärast seda kirja pole linnavalitsus asja kohta kippu ega kõppu kuulnud.

Reostus pole kadunud

Septembris võttis linnavalitsus teema uuesti üles, küsides keskkonnaametilt, millise tulemuseni väärteomenetlusega jõuti ning kas reostus on koristatud.

Amet vastas, et kuna nemad menetluse tulemust ei tea, edastasid nad linnavalitsuse järelepärimise keskkonnainspektsioonile.

Keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhataja Aivar Lainjärv käis üleeile vanalinnas kohapeal olukorda oma silmaga kaemas.

"Reostus on alles," kinnitas ta. "Ümberringi on küll lehtpuuvõsa ja langenud lehtede kõdunemisest on juba kerge huumusekiht peale tekkinud, aga koht oli ju teada ja kui seal puutoikaga natuke sonkisin, oli kohe õlist pinnast näha."

Tema sõnul pole tegemist mingi suure ja eriti ohtliku keskkonnareostusega, ent ära koristada tuleb see sellegipoolest.

Lainjärv selgitas, et kui reformimata riigimaal reostus avastatakse, peab keskkonnainspektsioon alustama menetlust reostaja väljaselgitamiseks.

"Seda me ka tegime, küll erilise lootuseta, et see kusagile välja viib, ja nii ka läks," tõdes ta. "Kui aasta jooksul reostajat välja ei selgitata, korraldab reostuse likvideerimise keskkonnaamet. Miks info menetluse lõpetamise kohta keskkonnaametini ei jõudnud, ei oska ma praegu veel öelda, sest pole jõudnud kõiki varasemaid dokumente välja otsida ja nendega tutvuda."

Mitte enne järgmist aastat

Keskkonnaameti keskkonnaosakonna jäätmebüroo jäätmespetsialist Kaisa Kivila ütles, et sellise mitte kiireloomulist sekkumist nõudva reostuse koristamiseks korraldab amet hankeid, haarates ühte hankesse mitu objekti. Töid tehakse muidugi lumeta ajal, nii et tänavu selle Kohtla-Järve reostuse likvideerimiseni kindlasti ei jõuta. Kuna selliseid väiksemaid likvideerimist vajavaid reostusi on Eestis suhteliselt palju ning nende likvideerimisele seab piirid ametile selleks otstarbeks eraldatud raha, on keeruline lubada, millal selle objektini jõutakse.

Kivila ei välistanud, et neljaks aastaks unustatud objekt võib eelisjärjekorras hankesse minna, ning pidas tõenäoliseks, et tuleval aastal võib see koristatud saada.

"Eks selline reostus läheb ikka ajapikku rohkem laiali; loodame, et see seal põhjavette ei jõua," märkis ta.