Kukruse mäe liigutamise plaanidesse kaasatakse riskispetsialist

"Kukruse mägi on Kohtla-Järve poolkoksimäest nii palju väiksem, et põlengu kustutamine oleks seal oluliselt lihtsam," ütles Urmas Uri. Foto: Matti Kämärä

Kukruse mäe teisaldamise keskkonnamõju hindav AS Kobras kaasab  õnnetuste riskide hindamisega  tegeleva spetsialisti, kes vaagib võimalikke ohuolukordi nii piirkonna elanike kui ka liikluse seisukohalt ning pakub välja lahendused.

"Kukruse mäge ei maksa kõiges Kohtla-Järve poolkoksimäega võrrelda," viitas mäe liigutamise eriplaneeringu ja selle keskkonnamõju hindamisega (KSH) tegeleva ASi Kobras juhataja Urmas Uri  saabunud kirjades ja ettepanekutes väljenduvale hirmule mäe võimaliku süttimise pärast.

Mäes toimuv utmisprotsess on mõlemal küll samalaadne ning samalaadsed on ka gaaside analüüsid, ent mägede suurusel on üüratu erinevus.

"Kohtla-Järve poolkoksimäe põlengul oli põhiline probleem, et kõik tööd tuli teha mäe peal ja tehnikaga ei pääsenud põlengukohale ligi. Kukruse mägi on oluliselt madalam, nii et palju asju on võimalik mäe alt, maapinnalt ära teha."

Aasta aega analüüsida

Mäe liigutamise tehnoloogilisest protsessist reedel Kukruse mõisas toimunud avalikul arutelul ei räägitud − selleni pole lihtsalt veel jõutud. Veel pole kaasatud ka riskispetsialistina osalema palutud maaülikooli ja sisekaitseakadeemia õppejõudu Ants Tammepuud, kellel on suurõnnetuste riskidega tegelemisel arvestatavad kogemused.

"See on järgmise etapi teema − meil on aega asjaga tegelda terve aasta. Protsess lõpeb 2018. aasta märtsis, seejärel kuulutatakse välja ehitushange," rääkis Uri.

Veel ei räägitud ka mäematerjali sorteerimise tehnoloogiast ja analüüside tegemise sagedusest.

Seekord vaadati põgusalt üle eriplaneeringu ja KSH kohta avaliku väljapaneku käigus laekunud küsimused ja ettepanekud, millest suur osa on osaliselt või täielikult arvesse võetud või projekteerijale edastatud. Kõigi ettepanekute ja vastustega saab tutvuda Kohtla valla kodulehel eriplaneeringute all.

Taaskasutuseks ei sobi

Üks põhjalikuma vastuse pälvinud ettepanekutest oli keskkonnaameti soovitus kaaluda alternatiivina ka mäe osalist või täielikku likvideerimist, sorteerides aherainest välja peenpõlevkivi, ning leida mäkke ladestatud aherainele kasutus.

Urmas Uri märkis, et mäes oleva materjali vedamine kaugemale kui kümme kilomeetrit ei ole majanduslikult otstarbekas.

"Jäätmehoidla korrastamist ettevalmistava tööprojekti koostamise käigus ei õnnestunud ASi VKG ja riigi vahel saavutada kokkuleppeid jäätmete ladestamiseks Kohtla-Järve poolkoksiladestusalale. AS Kunda Nordic Tsement ja Kiviõli Keemiatööstus ei näe jäätmete vastuvõtuks üldse mingisuguseid võimalusi.  Eesti Energia oleks valmis madala kalorsusega põlevkivi nullhinnaga vastu võtma, ent praegune seadusandlus ei võimalda seda energia tootmiseks kasutada," selgitas ta.

Samuti oleks materjali vedu 70 kilomeetri taha väga kallis ning hinda lisaks vajadus igast koormast proove võtta.

Mäkke ladestatud ja seal kuumutatud aheraine kasutusvõimalused on ebaselged, samuti oleks väga keeruline materjale kohapeal sorteerida.

Hirmud ei kao

OÜ-lt Virumaa Innovatsiooni Projekt laekunud tähelepanekutes viidati Kukruse mäe vahetus läheduses kulgevale gaasi magistraaltorustikule; Urmas Uri andmetel asub gaasitrass mäest kahe kilomeetri kaugusel.

"Mis saab mäetööde ajal minu aiamaast − kui tuul sealtpoolt puhub?" muretses kohalik elanik.

"Ei saa minna eriti hullemaks kui praegu, välja arvatud suurõnnetuse korral, mille tõenäosust me praegu ei tea," ütles Uri.

Mäe teisaldamise keskkonnaministeeriumipoolne projektijuht Raimo Jaaksoo kinnitas, et tugeva tuulega, kui selle suund on elurajooni peale, töid ei tehta. Mürale mõeldes välditakse ka öösiti ja puhkepäevadel töötamist.

Vastused kohalikke elanikke painavatele küsimustele ja kartustele antakse loodetavasti järgmistel avalikel aruteludel − neid on ees veel vähemalt kolm. Enim oodatakse kindlasti riskispetsialisti analüüse.