Skip to footer
Saada vihje

Kohus asus Toila gümnaasiumivaidluses valla poolele: lastevanemad ei saa nõuda neile sobivat koolikeskkonda

Riik seadis haridusinvesteeringu tingimuseks Toila kooli gümnaasiumiosa sulgemise. Sellise otsuse vald ka tegi, kuid osa lastevanemaid vaidlustas selle kohtus. Kui kohtuotsus jääb jõusse, peaks uuendatud koolimaja tulevikus hakkama välja nägema nii.

Tartu halduskohus jättis rahuldamata kaebuse, millega 25 lapsevanemat soovisid vaidlustada Toila kooli gümnaasiumiosa sulgemise. Kohus leidis, et lastevanematel pole õigust nõuda koolikeskkonda, mida nad subjektiivselt eelistavad.

25 lapsevanemat esitasid Tartu halduskohtule kaebuse, millega soovisid Toila vallavolikogu 2024. a 27. märtsi otsuse tühistamist. Otsusega nähti ette Toila gümnaasiumi ümberkorraldamine, mille raames lõpetatakse seal keskhariduse andmine.

Kohus: Toila lastele on sobivaim Kohtla-Järve gümnaasium

Kaebajad leidsid, et Toila valla otsus on formaalselt õigusvastane ning oluliste kaalutlusvigadega. Lastevanemad heitsid vallale ette, et arvestatud ei ole sellega, et Toila gümnaasium on ainus eestikeelne gümnaasium Ida-Virumaal ning teistes alternatiividena pakutud gümnaasiumides on suur muu emakeelega laste osakaal, mis mõjutaks kaebajate laste hariduse kvaliteeti negatiivselt.

Kaebajad rõhutasid, et otsuse tagajärjel on paljud pered sunnitud Ida-Virumaalt ära kolima.

Kohus selles volikogu kaalutlusviga ei tuvastanud.

Kohus nentis, et Jõhvi, Kohtla-Järve ja Sillamäe riigigümnaasiumis toimub õppetöö eesti keeles. Kaebajate esitatud andmetest nähtub tõepoolest, et Toila gümnaasiumis on kõige suurem eesti emakeelega õpilaste osakaal. Kõige väiksem on see Sillamäe gümnaasiumis. Jõhvi gümnaasiumis on samuti ülekaalus muu emakeelega õpilased. Seevastu Kohtla-Järve gümnaasiumi andmetest nähtub, et selles koolis on aja jooksul eesti emakeelega õpilaste osakaal aina suurenenud ning 2022/2023. õppeaastal olid 12. klassis eesti emakeelega õpilased ülekaalus.

"Seega nendele õpilastele, kelle jaoks on oluline, et koolis oleks palju eesti emakeelega õpilasi, on sobivaimaks alternatiiviks Kohtla-Järve gümnaasium. Kui Toila valla õpilased liiguvad õppima Kohtla-Järve gümnaasiumisse, suureneb selle arvel veelgi eesti emakeelega õpilaste osakaal," leidis halduskohus.

Kohtu hinnangul on tõenäoline, et sellisel viisil võib Kohtla-Järve gümnaasiumis muu emakeelega õpilaste osakaal väheneda 30%ni, mis on kaebajate esitatud keeleteadlase arvamuse järgi aktsepteeritav muukeelsete õpilaste osakaal koolis, et vältida eesti emakeelega lastele negatiivse lisakoormuse panekut.

"Eeltoodut arvestades on kaebajate lastel küllaltki kodu lähedal olemas võimalus saada gümnaasiumiharidust koolis, kus muukeelsete õpilaste osakaal on pigem väike. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et nende lapsed peavad saama õppida koolis, kus ei ole ühtegi muu emakeelega last," nentis halduskohus.

Kaebuses toodi välja, et vald ei ole otsuse tegemisel analüüsinud õpilaste õpikeskkonna halvenemist, sest lastevanemad eelistaksid laste õpikeskkonnana Jõhvi, Kohtla-Järve ja Sillamäe gümnaasiumi kortermajade lähedusele Toila gümnaasiumi ajaloolisemat keskkonda. Kohus leidis, et vald on piisavalt analüüsinud Toila valla õpikeskkonda võrrelduna riigigümnaasiumidega.

Lastevanemad ei saa nõuda nende arvates sobivat koolikeskkonda

"Toila gümnaasiumi õppehoone on amortiseerunud, samas kui teised piirkonna koolid pakuvad õpilastele paremaid tingimusi. Ainuüksi seda, et Toila gümnaasiumi üks hoone on ajaloolise väärtusega, ei saa pidada selliseks asjaoluks, mis pidanuks tingima Toila gümnaasiumi säilitamise," ütles kohus, lisades, et ajaloolise väärtusega hoone hindamiseks ja kodukohaga sideme loomiseks on kaebajate lastel ka muid võimalusi kui seal gümnaasiumis käimine.

"Õigus haridusele ei tähenda seda, et lastevanemad saaksid nõuda koolikeskkonda, mida nad ise subjektiivsetest kaalutlustest lähtuvalt eelistavad," tõi kohus tehtud otsuses välja.

Kaebajad osutasid ka sellele, et vald jättis otsuse tegemisel arvestamata koolitee pikkuse muutumisega ning uute kooliteekondade korraldusega. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on vald nentinud, et Toila ja Voka piirkonna gümnasistide koolitee muutub pikemaks, kuid märkinud, et koostöös ühistranspordikeskusega saab lastele Jõhvi ja Kohtla-Järvele kooli ja koju tagasi liikumiseks korraldada sobivad bussiliinid.

"Kohus mõistab, et ümberkorraldused mõjutavad kahtlemata kaebajate ja nende perede harjumuspärast elurütmi, kuid kaebuse rahuldamiseks peavad need mõjutused olema ebaproportsionaalsed. Praegu kohtu hinnangul sellise olukorraga tegemist ei ole. Laste koolitee küll pikeneb mõnevõrra ja sellega seoses suureneb ajakulu, kuid seda ei saa gümnaasiumiõpilaste vanust arvestades pidada ebaproportsionaalseks," leidis halduskohus ja lisas, et paljudel gümnasistidel üle Eesti tuleb kooli ja koju tagasi jõudmiseks kulutada samasuguses suurusjärgus aega. Samuti on paljudel lastevanematel üle Eesti aja- ja transpordikulu seoses laste sõidutamisel kooli. Kohus tõi esile, et ei ole võimalik tõmmata täpset piiri, kust alates sellised ebamugavused muutuvad ülemääraseks. "Praeguse vaidluse asjaolusid arvestades on kohus aga veendunud, et muutused pole sellised, mis mõjutaksid arvestatavalt juurdepääsu haridusele."

Kaebajad heitsid Toila vallavolikogu otsusele ette ka seda, et vald ei teinud otsuse vastuvõtmisel sisulist analüüsi, vaid tegi haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) investeerimisettepanekust lähtuvalt automaatotsuse.

Vald hindas erinevaid kaalutlusi

Kohus selle seisukohaga ei nõustunud. "Vaidlustatud otsusest on näha ja seda on kohtumenetluses kinnitanud ka vastustaja, et HTMi investeerimisettepanek oli üks oluline kaalutlus otsuse vastuvõtmisel, kuid mitte ainus. Vaidlustatud otsusest on samuti näha, et vastustaja on arvestanud ka muid kaalutlusi, näiteks demograafilise olukorra halvenemist, haridusteenuste nõudluse vähenemist Toila vallas ja seda, et Toila valla koolide õpikeskkond ei ole kaasaegne," märkis kohus. 

Kokkuvõtvalt leidis halduskohus, et Toila valla 27. märtsi 2024. a otsus ei riku kaebajate õigusi ega ole ebaproportsionaalne. "Vald ei ole lähtunud lubamatutest ega meelevaldsetest kaalutlustest ega jätnud otsuse tegemise seisukohast olulisi asjaolusid või huvisid välja selgitamata," märkis kohus ja jättis kaebuse rahuldamata.

Otsus ei ole jõustunud, selle kohta on võimalik esitada apellatsioonkaebus Tartu ringkonnakohtule hiljemalt 30. maiks.

Kommentaarid
Tagasi üles