Maavalitsuste kaotamine tekitab omavalitsustes nõutust

Maavalitsuste ülesannete hulk on jäänud liiga väikeseks ja väheneb haldusreformi järel veelgi, mistap jäävad maavalitsuste hooned tulevast aastast tühjaks. Foto: Peeter Lilleväli

Valitsuse neljapäevane otsus kaotada tuleva aasta 1. jaanuarist maavalitsused ning jagada nende ülesanded ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste vahel tekitab viimastes nõutust: kõike ei saavat alla- või ülespoole delegeerida.

"Maavalitsusel on praegu mitmeid selliseid ülesandeid, mida on keeruline ministeeriumidele või omavalitsustele delegeerida: maakonnaplaneeringute ja arengukavade tegemine näiteks, samuti järelevalve omavalitsuste õigusaktide üle," arutles Ida-Virumaa omavalitsusliidu tegevjuht Arno Rossman.

Mõnede ülesannete täitmiseks võiksid omavalitsused edaspidi näiteks ettevõtluskeskusega koostööd teha. Mingid asjad võiks üle anda omavalitsusliidule.

Tõsi, omavalitsusliitudest, saati siis nende rolli suurendamisest, pole viimasel ajal enam üldse räägitud. Ega see vist olegi enam teema, kui mõelda sellele, et haldusreformi tulemusena jääb mõnda maakonda kõigest üks-kaks omavalitsust.

Regionaalne tasand peaks jääma

Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko sõnul on maavalitsus viimasel ajal tegelnud peamiselt kolme valdkonnaga: sotsiaaltemaatikaga, mis sellest aastast on omavalitsustele üle läinud, maareformiga, mis varsti ära lõpeb, ning ühistranspordiga, mille korraldamise võiks regionaalsele keskusele üle anda.

"Omavalitsuste projekte panevad nad ka pingeritta, aga sellega võib tegelda omavalitsuste liit. Omavalitsused arvestavad sellega, et ülesandeid tuleb juurde − kui nende täitmiseks ka raha antakse, saame hakkama. Ja kui ministeeriumid hakkavad omavalitsustega aktiivselt koostööd tegema, ei juhtu maavalitsuste kadumise järel mitte midagi," usub ta.

Jõhvi vallavanem Eduard East nimetas valla- ja maavalitsuse peamiste koostöövaldkondadena haridust, kultuuri ja sotsiaaltemaatikat.

"Kunagi oli ju ka kõik keskkonnaga seonduv maavalitsuste haldusalas, nüüd on kõik harjunud, et see on teistmoodi korraldatud," märkis ta.

Küll aga näeb East probleemi maavalitsuse üldkoordineeriva rolli kadumises − omavalitsuste projektid pandi pingeritta ju maakondlikest prioriteetidest tulenevalt, planeeringuid vaadati maakondlikus kontekstis, pakutavaid teenuseid maakondliku kompleksina.

"Kui need asjad ministeeriumide vahel hajutada, ei teki terviklikku regionaalset ülevaadet. Minu seisukoht on, et maavalitsused võiksid edasi olla − iseasi, et neid poleks nii palju vaja, aluseks võiks olla regionaalne tasand."

Töökohad kolivad Tallinna

"Sellisel kujul, nagu maavalitsused kunagi moodustati, pole neist enam palju järele jäänud − neid on läbi aastate ülesannete poolest kuivatatud," nentis Toila vallavolikogu esimees Roland Peets.

Ometi on temagi seda meelt, et maavalitsustel on mõned funktsioonid, mida omavalitsustele üle anda ei saa.

"Näiteks järelevalve omavalitsuste üle. Tõenäoliselt ei ole omavalitsused valmis ka maakonnaplaneeringuid tegema. Kõiki funktsioone ei saa ka Tallinnast täita − ma ei kujuta ette, kuidas mingi ministeerium hakkab tegema järelevalvet omavalitsuste detailplaneeringute üle ja kuidas omavalitsused neid Tallinnas kooskõlastamas hakkavad käima. Ma ei usu, et majandusministeerium tuleb Virumaale ühistransporti korraldama − ei ole võimalik, et regionaalkeskused üldse ära jäävad," arutles ta.

Peets viitas, et ei saa läheneda ühe mõõdupuuga Harjumaale ja Hiiumaale, samuti ei saa tema sõnul rääkida kokkuhoiust, kui maakondades kaotatakse töökohti ja samal ajal Tallinnas neid juurde luuakse − kõiki neid ülesandeid tuleb ju ikkagi täita.

Säästlikkus, mitte tõhusus

"Juba mõnda aega teame, et maavalitsused on Eesti riigi suure õnne poole liikumisel üks peamine takistus," ütles maavanem Andres Noormägi irooniliselt.

Tema sõnul tegid maavanemad pakkumise jagada Eesti regioonideks ning luua neisse piirkonnale vajalikke tegevusi koondavad ametid, ent see ettepanek ei läinud valitsuses läbi.

"Ministeeriumides on ainult oma kitsa valdkonna nägemus, omavalitsused on aga teine äärmus − üheksakümnel protsendil neist on strateegiast mõtlemisel geograafilised piirid ees," nentis ta.

Noormäe hinnangul on selle reformi ainuke kriteerium kokkuhoid: "Juba viisteist aastat tagasi oleks tulnud hakata riiki õhemaks tegema. Kuna aastatel 2020+ eurotoetuste osa oluliselt väheneb, siis praegu tehakse otsuseid ainult säästlikkuse, mitte tõhususe pärast. Enamikus maakondades peetakse aga väga oluliseks, et säiliks kohalik identiteeditunne. Kus on tugev kogukond, seal jääb see muidugi nagunii alles − Setumaa ja Mulgimaa ei kao kuhugi."