Auvere õlitehaste heitmeid mõõdab verivärske õhuseirejaam

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
"Mõõtmistulemused lähevad seirejaamast otse Tallinna, meie näeme neid keskkonnauuringute keskuse lehelt nagu kõik teisedki," ütles Eesti Energia ökoloogialabori juhataja Reijo Tolberg.
"Mõõtmistulemused lähevad seirejaamast otse Tallinna, meie näeme neid keskkonnauuringute keskuse lehelt nagu kõik teisedki," ütles Eesti Energia ökoloogialabori juhataja Reijo Tolberg. Foto: Peeter Lilleväli

Eile avati Vaivara vallas Sinimäel Eesti Energia ja keskkonnainvesteeringute keskuse koostöös valminud välisõhu püsiseirejaam, mis koos Sillamäe seirejaamaga võimaldab edaspidi täpsemalt otsustada, kust sillamäelasi häirivad haisud pärit on. 

"Kui Sinimäe jaam ühegi haisu tekitava aine sisalduse tuntavat tõusu ei näita, aga Sillamäe jaama andmetes on muutused, siis on selge, et seekord ei saa näpuga Auvere õlitehaste poole näidata, vaid põhjust tuleb otsida Sillamäe sadamast − ja vastupidi," ütles keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja Heidi Koger.

Need kaks − sadam ja õlitööstus − on sillamäelasi ja sinimäelasi juba pikka aega härivate haisude peamised allikad. See selgus − pigem tuleks küll öelda, et sai kinnitust − kaks aastat tagasi valminud Sillamäe ja Vaivara piirkonna õhu-uuringust. Uuringu tellis keskkonnainspektsioon, tegi keskkonnauuringute keskus.

Uuringutulemused andsid keskkonnainspektsioonile aluse nõuda õhku saastavatelt ehk peenemalt öeldes lõhnahäiringut põhjustavatelt ettevõtetelt nende häiringute vähendamise tegevuskava. Eesti Energia puhul koorus kava koostamise käigus välja idee ja vajadus rajada Sinimäele püsiseirejaam. Kasu on sellest nii ettevõttele endale − et oma tegevusi edukamalt ja õhkusäästvamalt kavandada − kui ka keskkonnaametnikele, kes saavad nüüd piirkonna kahe seirejaama andmete põhjal oluliselt täpsemaid mudeleid koostada ja täpsemalt probleemide põhjusi määratleda. Sestap ei jäetud kalli seirejaama rajamist üksnes energeetikaettevõtte õlule, vaid jagati selle  221 304 euro suurune kogumaksumus Eesti Energia ja keskkonnainvesteeringute keskuse vahel.

Üleeile ühendati uus jaam riikliku seiresüsteemiga, nii et nüüd saab igaüks, kel huvi, selle andmeid aadressil ohuseire.ee reaalajas jälgida.

Seireandmetest ettevõttele kasu

Enefit Energiatootmise juhatuse esimees Tõnu Aas ütles, et kuigi seirejaam ise lõhnaheitmeid ei mõjuta, annab see olulist informatsiooni nendega tegelemiseks.

"Jaama mõõteandmed annavad informatsiooni otsusteks, milliseid meetmeid on vaja lisaks juba tehtud töödele tehaste ümbruskonnas lõhnahäiringute vähendamiseks teha," rääkis ta. "Oleme oma tegevuskavas ette nähtust juba päris palju asju ära teinud ja jätkame kavandatud tegevusi, ent kava tuleb ju ikka muuta ja täiendada ning uusi tegevusi kavandada. Edasiste plaanide jaoks on oluline teada, kuidas meie tootmine välisõhku mõjutab, ning seireandmeid analüüsides on palju lihtsam aru saada, mida täpsemalt oleks vaja muuta. Loomulikult on need andmed olulised ka ettevõtte edasise arengu seisukohalt, uusi projekte kavandades."

Seirejaam pole tänavu sugugi ainus samm haisuprobleemi vähendamiseks: Tõnu Aasa sõnul on kavas rekonstrueerida õlitehase Enefit 140 seadmete leektorud ning rajada nüüdisaegne valmistoodangu mahuti.

"Kõik need meetmed vähendavad oluliselt võimalike lõhnavate ainete välisõhku sattumist," kinnitas ta. "Varasemate pisteliste mõõtmiste põhjal võib öelda, et õhuheitmed on meie viimase aja tegevuste mõjul juba vähenenud, see on selge märk, et oleme õigeid asju teinud."

Jaam mõõdab ka tuult ja temperatuuri 

Aasta kestnud projekti käigus Auvere ja Vaivara vahelisele alale paigaldatud välisõhu püsiseirejaam mõõdab olulisematest ainetest välisõhus vääveldioksiidi, benseeni ja vesiniksulfiidi sisaldust, samuti tolmu. Lisaks mõõdab jaam tuule suunda, kiirust, õhuniiskust ja temperatuuri, mis samuti annab väärtuslikku informatsiooni edaspidiseks õhukvaliteedi juhtimiseks.

Keskkonnainvesteeringute keskuse Ida-Virumaa esindaja Bruno Uustal toonitas, et seirejaamast saadav info on oluline nii inimeste tervise kui ka laiemalt keskkonnaseisundi hindamiseks. "Kuna jaam edastab andmeid reaalajas, on muutused kohe näha ning vajaduse korral saab kiiresti reageerida," ütles ta.

Märksõnad

Tagasi üles