Piirilinna pruutpaarid ei pea pärast riigireformi hakkama Jõhvis käima

Ilja Smirnov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast maavalitsuste likvideerimist 2018. aastal saab ka Narvast lisaks Jõhvile maakonnalinn.
Pärast maavalitsuste likvideerimist 2018. aastal saab ka Narvast lisaks Jõhvile maakonnalinn. Foto: PEETER LILLEVÄLI/ARHIIV

Pärast maavalitsuste likvideerimist 2018. aastal saab Narvast elanikele perekonnaseisuosakonna teenuste osutamisel Ida-Viru teine maakonnakeskus.

Rahandusministeerium valmistab praegu ette maavalitsuste likvideerimist 2018. aasta jaanuarist ning maavalitsuste ülesannete üleandmist kohalikele omavalitsustele. Plaani kohaselt peaks see kava kevade jooksul riigikogusse jõudma ja seaduseks saama. Tavaelanikke puudutab otseselt kõige rohkem perekonnaseisuosakondade töö, mis jääb pärast reformi kohalike omavalitsuste haldusalasse.

Riik annab töö omavalitsustele üle

Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner andis teada, et peamised kokkulepped perekonnaseisuosakondade saatuse kohta on juba saavutatud. Need vallad ja linnad, kus praegu maavalitsused paiknevad, hakkavad pärast maavalitsuste likvideerimist ise nende ülesandeid täitma: sünde ja surmi registreerima, abielusid sõlmima ja lahutama, tegema koostööd vaimulikega abielude registreerimisel, sooandmeid muutma, avalduse alusel isikukoodi väljastama, nõudmisel rahvastikuregistrist andmeid välja andma, perekonnaseisu puudutavaid andmeid rahvastikuregistrisse kandma.

Eraldi on välja toodud uue isikunime andmise õigus − seda võivad tulevikus teha ainult neli keskset Eesti omavalitsust: Tallinn, Tartu, Pärnu ja Jõhvi.

"Lisanduvate ülesannete täitmiseks saavad omavalitsused enda käsutusse rahalise ressursi, mis kulus nende rahvastikutoimingute tegemiseks maavalitsustel. Loodetavasti võtavad maakonnakeskuse omavalitsused üle mõne maavalitsuse kogemusega perekonnaseisuametniku, et nende tegevuste järjepidevus ei katkeks ja oleks olemas vajalikud teadmised," teatas Sulev Valner.

Narva perekonnaseisuosakond täieneb raekojaga 

Narva linnakantseleid juhtiv linnasekretär Ants Liimets ütles, et nemad pole kohalikul tasandil selle teemaga veel tegelnud, kuna asjakohast seadus esialgu vastu võetud ei ole.

"Kuid nagu ma juba aru sain, antakse perekonnaseisuosakond praktiliselt meile üle," sõnas ta.

Praegu paikneb Ida-Viru maavalitsuse perekonnaseisuosakond Narvas Kreenholmi rajoonis ühe elumaja esimesel korrusel väikeses ruumis ning omavalitsus ei võta selle eest isegi renditasu. Liimets märkis, et selle poolest ei muutu 2018. aastast midagi.

Kas pärast kohalikule omavalitsusele üleminekut muutub ka Narva miniatuurne perekonnaseisuosakond mingil moel? Liimetsa sõnul toob sellele vastuse tulevik. Ent nendele, kellele Narva perekonnaseisuosakond abielu sõlmimiseks ebasobiv tundub, tuletas ta meelde, et Eestis on ka teisi võimalusi selle toreda sündmuse läbiviimiseks: registreerimine kirikus vaimuliku juures või ametniku kutsumine mõnda teise kohta. Vene Föderatsiooni kodanikel on isegi teoreetiline võimalus registreerida oma abielu Vene Föderatsiooni konsulaadis.

"Tulevikus aga saab osa abielusid sõlmida Narva raekojas suures saalis," lisas linnasekretär.

Iidse, kuid praegu tühjalt seisva Narva raekoja rekonstrueerimise ja tema esindusfunktsioonide taastamise projekt on praegu aktiivselt väljatöötamisel. Projekti elluviimise tahab linn ajaliselt sättida Eesti Vabariigi 100. aastapäevale.

Mures töö kvaliteedi pärast 

Ida-Viru maavalitsuse perekonnaseisuosakonna peaspetsialist Raissa Gorski on mures, kuidas õnnestub uuest aastast pärast maavalitsuste reformi praegu hästi toimivat tööd jätkata.

"Oht on selles, et nii võib hävida kogu register ja lõppeda selle loomine. Seda registrit on rajatud väga kaua ja tohutu suure vaevaga ning praegu töötab selle nimel kogu riik: peale oma põhitöö − abielude ja lahutuste registreerimine jms − täiendavad ning parandavad ametnikud seda pidevalt. Mis saab 1. jaanuarist, seda ei tea praegu meist keegi."

Gorski sõnul ei ole abielude registreerimine sugugi nende peamine ülesanne.

"Jah, muidugi, pidulikud abielude sõlmimised on võib-olla kõige silmatorkavam ja ilusam osa meie tööst, ent kaugeltki mitte kõige suurem ja tähtsam. Peale selle on meil veel hulgaliselt muid ülesandeid. Ning kui süsteem toimib hästi, siis ei ole seda esmapilgul võib-olla märgata: inimesel on vaja mingit paberit või teenust, ta tuleb meie juurde, saab selle kätte ja läheb minema. Aga kui see ükskord enam ei toimi, nii nagu peab, siis − uskuge mind − märgatakse seda kohe! Muidugi me kardame," tunnistas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles