Lohusuu kogukonnamaja ehitus on lõpusirgel

Pikalt veninud ehitus on jõudnud nägusa tulemuseni − Lohusuu kogukonnamaja püüab pilku. Foto: Peeter Lilleväli

2013. aastal alanud Lohusuu vana postimaja ümberehitamine on vahepealsete kohtuasjade, ametist kukutatud vallavanemate, vahetunud ehitajate ja projekti muutmiste kiuste lõpuks ometi lõpusirgele jõudnud.

"Haljastus ja parkimine on veel tegemata ning maja endaga on ehitajal ka veel mõned sabad jäänud," ütleb Lohusuu vallavanem Tarmo Tomson, kerge kahetsusenoot hääles.

Rohkem on tema jutus tunda siiski optimismi ja pisukest uhkustki − nüüd saab see Lohusuu valla viimaste aastate äparduste sümboliks kujunenud maja kindlasti valmis. Küll tuleb lähiajal ka sisustus; kogukonnaköögi sisustamiseks sai vald Peipsiveere programmist 23 000 eurot toetust, ülejäänuga tullakse ise toime.

"Ei luba, et maja enne valimisi päriselt avame. Ehk on paremgi, kui avamine valimisjärgsesse aega jääb," ütleb Tomson.

Vanast tallist teenuspunktiks

Teisipäevast kokkusaamist võiks nimetada eelavamiseks, kuhu on majaga tutvuma kutsutud vallaametnikud ning Ida-Viru ja Jõgevamaa ajalehe esindajad. Kõigil voli igast uksest sisse astuda ja iga asja kohta pärida. Ehitajad ja tehtu ülevaatajad toimetavad samal ajal omasoodu.

Miks vana postimaja esine nii lagedaks on jäänud − ilusatest suurtest puudest on ainult kännud järel?

"Siia tuleb parkla, teistmoodi ei oleks võimalik olnud parkimist korraldada," ütleb vallavanem. "Majale on ka ilma nende puudeta parem, muidu oleksid vihmaveerennid pidevalt sodi täis."

Seega kännud juuritakse välja; parkla kõrvale jääb pisut ruumi ka rohelusele.

Hoone esimese korruse ühes otsas leiab paiga tulevase Mustvee valla Lohusuu teenuspunkt.

Kunagi oli seal tõenäoliselt hobusetall − maakivist seintega, mis välja puhastati ja säilitati.

"Esimese vabariigi ajal ehitati see hoone piirivalve majaks," on vallavolikogu esimees Aivar Altmäe kuulnud. "Piirivalvuritel olid ju hobused ka."

Sellessamas ruumis, mille kunagist otstarvet meenutavad veel üksnes needsamad seinad, võtavad edaspidi koha sisse tulevase Mustvee vallavalitsuse kohapeale jääv majandusspetsialist ja sekretär-registripidaja.

Järgmine ruum jääb kogukonnaköögi päralt.

Sotsiaalnõunikul, kes samuti Lohusuusse kohapeale jääb, on eraldi ruumid maja teises otsas, perearstikeskuse kõrval. Seal on ka duširuum ning pesupesemise võimalus. Õuest pääseb sellesse majaossa eraldi uksest; et pääseksid kõik, kellel vaja, paigaldatakse trepi kõrvale peatselt ka kaldtee.

Pööningust saaliks

Teisele korrusele viib nägus puittrepp. Seinapoolses servas on üks jupike käsipuud veel puudu − pisike valearvestus materjali tellimisel −, aga see peaks lähipäevil kohale jõudma.

Puidust on kogu ülemine korrus ehk suur saal, mis ehitati välja endisest pööningust.

"Katust ei tõstetud, nii kõrge see ruum siin oligi," kinnitab Tomson.

Vanadel, sõjaeelsetel fotodel olevat näha, et hoone ühes otsas oli kõrgem väljaehitis, midagi tornilaadset. Oli see pelgalt iluasi või millekski tarvilik, pole teada.

Postimaja nime sai hoone külanõukogu ajal, kui sinna postkontor kolis. Vabariigi taastuleku järel kolis postkontor vanasse kauplusse edasi ja nüüd pole Lohusuus postkontorit enam muidugi olemaski. Külanõukogu oli postimajast juba varem ära kolinud, nendesse ruumidesse tuli asemele arstipunkt. Lisaks oli majas alguses kaks, hiljem kolm korterit.

Viimati asustatud sotsiaalkorteri elanik koliti sealt välja aastal 2013 − siis, kui vallavalitsus majaga plaani hakkas pidama.

"Telia sideliin on siin postkontori pärandina siiamaani, tänu sellele lubas Telia siia optilise kaabliga ülikiiret internetti," märgib vallavanem.

Ehitusel kirev ajalugu

2013. aasta hakul peeti Lohusuus plaani vana postimaja vallamajaks ümber ehitada. Investeeringuteks võeti 80 000 eurot laenu, millest pool maksti vana võla katteks, teise poole kasutamise kohta andmed puuduvad.

Sama aasta sügisel otsustas vallavolikogu võtta ehitamiseks järgmise laenu, 225 000 eurot. Hoone esimesele korrusele pidid tulema vallavalitsuse ruumid, teisele korrusele nõupidamiste ruum ja külaliskorter.

Uueks vallavanemaks valitud Pavel Kostromini ajal tehti töödega algust, ent siis esitati Kostrominile kahtlustus pistise võtmises ja kriminaalpolitsei hakkas uurima ehitamiseks võetud laenuraha kasutamist ning ehitus jäi toppama.

Järgmise vallavanema ajal sai selgeks, et uut vallamaja pole Lohusuusse tarvis ja hoonele tuleb leida muu otstarve. Ehitus edasi ei liikunud.

Ei liikunud ka järgmise vallavanema ajal, kes küll hanke välja kuulutas, ent pidi selle nurjunuks tunnistama.

Mullu novembris otsustas vallavolikogu veel ühe laenu võtta, seekord 240 000 eurot.

Tänavu mais läks ehitus taas käima.

"Projekti tuli päris palju muuta," ütleb Tarmo Tomson. "Kõige suurem muudatus oli gaaskütte asendamine maaküttega. Gaasküte… no ma ei tea, lähim gaasitorustik on Jõgeval… Ventilatsioonisüsteemi vahetasime ka Eesti oludele vastavaks ja teisele korrusele viiv trepp on teise kujuga, muidu oleksime pidanud pool seina maha lõhkuma."

Tomson arvutab ehituse maksumuseks jämedalt 410 000 - 420 000 eurot.

"Põrandapinda on majas 360 ruutmeetrit, see teeb ruutmeetri hinnaks 1200 - 1300 eurot − ja selle sisse mahub veel ka veetorustiku ehitamine. See pole sugugi ülearu kallis."

Aivar Altmäe nendib, et nende nelja ehitamisaastaga on tal juuksed märksa hallimaks läinud.

"Aga nüüd on see hoone valmis − ja see on üks Lohusuu kalliskividest."