Kired Kukruse mäe ümber ei vaibu

Esmaspäeval asuti Kukruse mäel saasteainete eraldumist mõõtma, tööd jätkuvad veel täna ja homme. Foto: Peeter Lilleväli

Kohtla-Järve linna esindajad saatsid peaminister Jüri Ratasele ja keskkonnaminister Siim Kiislerile mureliku kirja, tuues esile Kukruse mäe ümberpaigutamise asjus seni vastuseta jäänud küsimused, mis elanike ohutunnet üleval hoiavad. 

Kirjas tuuakse välja augustis toimunud eriplaneeringu avalikul arutelul esitatud küsimused, mis kohapeal vastust ei saanud. Näiteks kus asub veevõtukoht, millest võetakse vett töödeaegseks tolmutõrjeks. Või see, et oluliste mõjude hulgas pole arvestatud mõju altkaevandatud aladele ning pole teada, kui paks ja püsiv on kaevandatud ala pealne plaat mäe uues asukohas.

Oluliseks puuduseks peetakse ka seni olematut riskianalüüsi − võimalikud ohtlikud olukorrad maa-aluses ruumis võivad mõjutada nii Kukruse kui Järve linnaosa elanikke, sest kaevanduskäigud ulatuvad Lõuna mikrorajoonini.

"Kuna eriplaneeringu elluviimise kohta konkreetsed lahendused puuduvad, siis elanikud ei ole kindlad, et projekteerija ja ehitaja peavad neid meetmeid arvesse võtma ning kajastama projektis ja kuludes," muretsevad pöördumisele alla kirjutanud linnavolikogu esimees Riina Ivanova ja riigikogu liige Valeri Korb.

Selgust soovivad nad ka materjali taaskasutamise kohta: kui enne ei ole võimalik taaskasutamise määra hinnata, siis kuidas on võimalik seda teha teisaldamistööde käigus, kui teisaldamine peab toimuma võimalikult lühikese aja jooksul. Seda enam, kui pole teada, kellele ja kui suurtes kogustes saab materjali üle anda. Nende ettepaneku kohaselt peaks keskkonnaministeerium panema paika huvitatud osapooled.

Kirjas viidatakse seni puuduvatele suunistele, kuidas elanikud peaksid võimaliku suurõnnetuse korral käituma ja kuidas paanikat vältida, samuti pole räägitud hüvitistest võimaliku vara hävimise või ümberkolimise või tervisekahjustuste korral.

Ohud viiakse miinimumini

"Oleme Kohtla-Järve linnavalitsuse murekohtadest teadlikud, suhtume probleemi täie tõsidusega ja vastuse koostamisse suure põhjalikkusega," ütles Kukruse aherainemäe korrastamise projektijuht keskkonnaministeeriumis Raimo Jaaksoo. "Oleme lubanud kohalikele elanikele, et teeme enda poolt kõik, et tagada tööde käigus turvalisus ja ohutus ning minimeerida igapäevaelu häirimist."

Tema sõnul järgitakse Kukruse aherainemäe korrastustööde tegemisel ohutuse tagamiseks pidevalt tuule suunda ja tugevust, et vältida tolmu ja gaaside kandumist lähedal asuvatesse asulatesse ja Tallinna-Narva maanteele. Tugeva ja/või ebasoodsa tuule suuna puhul peatatakse vajaduse korral tööd. Tolmu vähendamiseks kastetakse vajaduse korral nii käideldavat materjali kui ka veoteid. Tööde käigus jälgitakse mäel gaaside väljumisavade juures pidevalt temperatuuri, samuti rajatakse automaatsed välisõhuseire punktid, mille mõõtmistulemused on reaalajas internetis kättesaadavad. Ühtlasi luuakse elanike teavitamise süsteem, mille kaudu jagatakse pidevat infot näiteks välisõhu näitajate kohta või teateid erakorralistest muutustest.

"Mäe teisaldamisel kasutatakse ohutuid töömeetodeid, mis hoiavad ära mäe põlemasüttimise: selleks kaevatakse mäge lahti maksimaalselt ühe meetri paksuste ühtlaste kihtide kaupa, et kaevandatav ala jahtuks kiiresti. Mäe uues asukohas on altkaevandatud ala pealse plaadi paksus teada ning selle püsivus ja stabiilsus hinnatud. Tänu joonistele on olemas ülevaade kaevanduskäikude täpsetest asukohtadest ning teada käikude sügavus ja katendi paksus. Mäe korrastamise uus lahendus arvestab ka käikude varisemise võimalusega ning seetõttu on mäe alumised kihid kavandatud õhukindlana. Lisaks on võimalike vajumite kompenseerimiseks kavandatud paigaldada kaevanduskäikude kohale bentoniitmatt. Ühtlasi on nii tööprojekti kui ka KMH koostamise eksperdid seisukohal, et tule levik kaevandusse ja seega kaevanduse süttimine on välistatud," selgitas Jaaksoo.

Riskianalüüs tuleb

Jaaksoo kinnitas veel kord, et eriplaneeringu koostamisse on kaasatud riskide hindajad, kellega koostöös valmib projekti edasistes etappides ka riskide eelhindamine.

"Sellegipoolest tasub silmas pidada, et Kukruse aherainemägi on liigitatud A-kategooria ohtlikkusega kaevandamisjäätmetega hoidlaks, kuna mägi on kahel korral pikema perioodi vältel põlenud. Sellest tulenevalt nõuavad mäe korrastamist ka Eesti seadusandlus ja arengudokumendid. Aherainemäe korrastamine ja ohutuks muutmine on vajalik nii keskkonna seisukohalt kui ka ümbruskonnas elavate inimeste tervist ja heaolu silmas pidades, kuna mägi põhjustab õhusaastet ning reostab pinnast, põhja- ja pinnasevett. Mäe taassüttimine võib omakorda põhjustada suurõnnetuse."