3. veebruar 2018, 00:43
Jõhvi eelarvesoovid: miljon pargi arendusse, 100 000 rahvale otsustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi volikogus opositsioonis olev Keskerakond tegi ettepaneku eraldada alanud aasta eelarvest ligi miljon eurot pargi arendamisse, Reformierakonna esindaja aga soovib, et 100 000 euro kasutamist otsustaksid elanikud. Vallavalitsus ei toetanud kumbagi.
Jõhvi selle aasta eelarvet siiani vastu võetud pole ning eelmisel volikogu istungil lepiti kokku, et volikogu liikmed ja fraktsioonid esitavad aegsasti enne järgmist volikogu istungit oma ettepanekud ettevalmistatud eelarve projekti muutmiseks ja täiendamiseks. Eilseks esitasid oma ettepanekud neli volikogus esindatud nimekirja või volikogu liiget ning vallavalitsus tegi eile avalikuks ka oma seisukohad nende kohta ning need ei poolda ettepanekute viimist selle aasta eelarvesse.
Miljon parki
Kõige suurejoonelisem soov on keskerakondlastel. Nad tahavad eraldada 900 000 eurot aastaid kordategemist oodanud Jõhvi pargi arendamisse. Raha selleks soovitavad nad võtta pangalaenuna, mida saaks katta vallale kuuluvate objektide, nagu sauna või Karjamaa lastelaagri müügiga.
"Selge, et ühe aastaga parki välja ei ehita, kuid tuleks alustada diskussiooni, kui palju siis oleks vaja eraldada raha sellel aastal − kas 900 000 või vähem," sõnas keskfraktsiooni liige Eduard East ning lisas, et kui eri erakonnad ja valimisliidud on pargi arendamise vajadusest nii palju rääkinud, tuleks sellega algust teha.
Vallavalitsus aga selle ettepanekuga nõus ei ole. Nagu ka kõikide teiste ettepanekutega, mille keskerakondlased tegid. Vallavalitsus põhjendab seda sellega, et ettepanekud ei sisalda põhjendusi ja arvestusi näiteks loodavate objektide edaspidiste ülalpidamiskulude kohta.
Vallavanem Aleksei Naumkini sõnul on pargi renoveerimine kavas etapiviisi 2019. aastast alates projektipõhiselt ning ta ei pea õigeks selle arvel sauna või muude objektide müüki, kuna pole selge, millest lähtuvalt on leitud, et saun või muud objektid pole vajalikud.
Finantsiliselt üks mahukamaid eelarve muudatuse ettepanekuid tuli reformierakondlasest Aivar Survalt, kes soovib 100 000 eurot suunata kaasavasse eelarvesse, mis tähendab, et selle summa kasutamise otstarvet küsitaks vallarahvalt. Katteallikaks soovitas Surva suurendada tulumaksu laekumise osa eelarves.
"Valitsuse liikmed leidsid, et ettepanek on tervitatav, kuid esitatud maht on liialdatud," teatas Naumkin, kes tõi näiteks Tartu, mille eelarve on Jõhvist kaheksa korda suurem, ent kaasava eelarve maht moodustab 150 000 eurot. Vallavalitsus pidas võimalikuks planeerida eelarvesse kaasava eelarve osa 20 000 euro ulatuses, kuid seda alles järgmisel aastal. Põhjenduseks asjaolu, et enne tuleb kaasava eelarve koostamine tehniliselt ette valmistada (kuidas elanikud saavad ettepanekuid teha, kuidas toimub hääletamine jne).
Lasteaedade söögiraha kompenseerimine
Valitsus kaalus ka koalitsiooni kuuluva fraktsiooni Jõhvi Eest! ettepanekut eraldada 30 000 eurot, et 1. septembrist saaks lasteaedades osaliselt kompenseerida laste söögiraha maksumuse ning teha seda üksikisiku tulumaksu laekumise suurendamise arvel. "Sisuliselt valitsus toetas ettepanekut, kuid leidis, et esmalt tuleks koostada õigusnorm, kuidas söögiraha kompenseerimine toimuks, millest tulenevalt täpsustuvad ka muud asjaolud: kompenseerimise ulatus, saajad jms," selgitas vallavanem Aleksei Naumkin. Ta lisas, et ettepaneku juurde saab naasta lisaeelarve arutelul ning võib eeldada, et 1. septembrist vald siiski hakkab osaliselt lasteaia toiduraha hüvitama.
Tehti ka mitmeid väiksemaid ettepanekuid eelarve täiendamiseks, nagu eraldised spordi- ja mänguväljakutele, kalmistu korrastamisele, korteriühistute koolitustele jms, kuid vallavalitsus ei toetanud neidki, tuues põhjuseks ettepaneku ebaselguse või mittevastavuse valla põhimäärusele.
Keskerakond tegi veel ettepaneku eraldada 42 000 eurot vene põhikooli fassaadi renoveerimisele, mis tähendaks sisuliselt eelmise ehituspraagi kordategemist. Vallavalitsus leiab, et see töö maksab tunduvalt rohkem ning tuleb ära teha selle aasta 1. septembriks, millega võib arvestada lisaeelarve vastuvõtmisel. Samuti on praegu vallal pooleli läbirääkimised Riigi Kinnisvara ASiga, kes tegi järelevalvet ja vastutas tööde eest, kui 2012. aastal fassaadi korrastati.
Jõhvi tänavune kavandatav eelarvemaht on ligi 21 miljonit eurot.