Riik hakkab elanike ahjusid ja elektrisüsteeme parandama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi käivitatud pilootprojekti raames tahetakse Ida-Virumaal tuleohutumaks muuta ligi 80 eluruumi, mille omanikel pole endil võimalik ohutusse panustada.
Siseminister Andres Anvelt ja päästeameti peadirektor Kuno Tammearu külastasid eile Jõhvi vallas elava Tiina kodu, mis on üks viiest tuhandest kodust üle Eesti, kus on tuleohutus mureks. Tiina kasvatab üksi kolme last ja terviseprobleemide tõttu ei saa teha täiskohaga tööd. Ta on proovinud omal jõul vana maja elektrisüsteemi uuendada, kuid raha tal selleks napib. Tiina kodu on üks kodudest, mis tehakse tuleohutuks päästeameti projekti "500 kodu tuleohutuks" raames. Projekti rahastab 1,5 miljoni euroga siseministeerium ja see kestab kaks aastat. Ida-Virumaale tuleb sellest rahast üle 270 000 euro, mis lubab korda teha keskmiselt umbes 80 eluruumi. Näiteks Jõhvile eraldatud 14 000 euroga tehakse korda neli korterit.
Eelkõige puudutab see ohtlikus seisus kütteseadmete ja elektrijuhtmestiku kordategemist.
Küttekolded ja elektripaigaldised
"Projekti keskmes on eelkõige tuleohutus ja see, kust tuleoht alguse saab: pliidid, ahjud, korstnad. Võib olla ka nii, et ahi näiteks pole korras ja omavalitsus otsustab, et selle asemel paigaldatakse hoopis õhksoojuspump, kui vanainimesel näiteks on niimoodi lihtsam ja ta ei pea enam ahju kütma," rääkis Tammearu Põhjarannikule.
Tema sõnul paigaldatakse eluruumi kindlasti ka suitsuandur, kui seda pole, ning õpetatakse inimest ohte märkama. "Kindlasti on erivajadustega inimestele erilahendused, näiteks suitsuandurid vaegkuuljatele ja nii edasi. Need seadmed on kallid ka ja sellepärast on nad ka selle projekti osad," sõnas ta. Teine prioriteet on ka ohtlike elektripaigaldiste väljavahetamine.
Päästeamet on välja arvestanud, kuhu piirkonda kui palju raha eraldada, ning see kantakse kohalikele omavalitsustele, kes konkreetselt kodude tuleohutuse tagamiseks tööd tellib ja lepingud sõlmib. "Loomulikult sõlmitakse leping ka koduomanikuga, sest keegi ei saa muidu ilma loata minna inimese koju midagi tegema," sõnas ta.
Keskmiselt arvestatakse ühe kodu tuleohutustööde maksumuseks 3500 eurot; maksimumsumma, mida ühes korteris või eramus kasutada saab, on 5000 eurot. Kui sellest ei piisa, siis tehakse ära kõige karjuvamad tööd.
Aga riik ootab tuge ka omavalitsustelt. Jõhvi vallavanem Aleksei Naumkin ütles, et jõudumööda on vald küll hädasolevaid koduomanikke toetanud näiteks suitsuanduritega, kuid nüüd on tänuväärne, et riik on probleemi laiemalt ette võtnud. Kuigi Jõhvi tänavune eelarve on veel vastu võtmata, ütles vallavanem, et projektis pole ette nähtud selle projekti rahastamist, ent kuna see on mõeldud kahe aasta peale, siis on võimalik, et vald panustab tuleval aastal ka rahaliselt.
Eesmärk − Põhjamaade tase
Tammearu sõnas, et probleemsed eluruumid on välja valitud koostöös omavalitsustega ja enamik neist on valmis kaasa lööma nii rahaliselt kui ka korralduslikult. "Kellelegi uut maja ei ehitata, see pole võimalik. Teinekord on aga inimese eluruum sellises ohtlikus seisus, et teda tuleb veenda minema hoopis sotsiaalpinnale elama, sest kodu korda teha pole mingit mõtet, kuna see on nii halvas seisus."
Nimetatud projekt on üks osa eesmärgist saavutada aastaks 2025 tuleõnnetustes hukkunute arvuks 12, mis oleks keskmine Põhjamaade tase suhtes elanike arvu. Ja kuigi tuleõnnetustes hukkunute arv on aastate lõikes vähenenud, küündis see Eestis mullu 38ni (Ida-Virumaal kaheksa).
Meie maakonnas on tuleõnnetuste arv ja hukkunute hulk olnud ikka veidi kõrgem kui riigis keskmiselt. Päästeamet selgitab seda nii vähese teadlikkuse kui ka näiteks inimeste sotsiaal-majandusliku olukorraga.
"Teeme Ida-Virumaal selgitustööd teistmoodi kui mujal Eestis, aga inimesed tulevad ilusti kaasa," sõnas Tammearu. Näiteks on hakatud aiandus- ja korteriühistutes paigaldama asjakohaseid infotahvleid ja stende.
Siseminister Andres Anvelt ei osanud öelda, kui palju võiks riigi 1,5 miljoni euro suurune investeering tuleohutusse tagasi tuua. "Esimest korda ajaloos tehakse seda. Seda raha pole ehk palju, aga vaatame, kuidas suudame kahe aasta jooksul 500 kodu korda teha. Ega pottseppi on ka piiratud hulk ja me ei saa mingit ahjubuumi tekitada."
Tema sõnul on inimelu küll hindamatu, kuid siseturvalisuses on vana reegel, et ennetusse pandud 1 euro toob pikas perspektiivis tagasi 8 eurot. Selle valemi järgi peaks kahe aasta jooksul panustatud 1,5 miljonit tagasi tooma 12 miljonit eurot.