Iisaku gümnaasium üllitas emakeelepäevaks kodukoha aabitsa

Neljanda klassi õpilased uurivad huviga kodukoha aabitsat, mis ei ole mõeldud kasutamiseks ainult esimesel kooliaastal. Laiemale ringile esitletakse aabitsat täna toimuval emakeelepäevale pühendatud aktusel. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

Täna esitletakse Iisaku gümnaasiumis trükisooja aabitsat, millest saab väärt kodukoha teejuht nii lastele kui tervele kogukonnale. 

Iisaku kodukoha aabitsa autor Eda Välimets usub, et koduloolise õppematerjali kasutamine on parim võimalus äratada lastes huvi kodupaiga ajaloo ja vaatamisväärsuste, pärimuse ja rahvarõivaste vastu. "Lapsepõlves kogetu ja omandatu jääb püsiva väärtusena kestma kogu eluks."

Aastaid kogutud materjal

Praegu on Välimets neljanda klassi juhataja, aga sügisel alustab ta esimese klassiga. Tähti hakkavad lapsed õppima ikka klassikalisest aabitsast, aga paralleelselt kasutatakse kodukoha oma, mis on kirjatähtedes ning pole kaugeltki mõeldud ainult esimesele klassile.

Näiteks aitab see läbi viia 5. klassi koduloo tunde, mis sellest õppeaastast õppekavasse lisati. Samamoodi võib see leida kasutust esimese kooliastme tundides ja miks mitte juba lasteaias.

Iisaku gümnaasiumi direktor Anneli Bogens arvas, et kodukoha aabits kõlbab ka mõnusaks koduseks lugemisvaraks ning pakub huvi täiskasvanutelegi. Eriti pikemad lood aabitsa lõpuosas.

"Elades kiires maailmas, kus on palju valikuid ja võimalusi, on oluline, et me ei unustaks oma lastele edasi anda seda kõige olulisemat: rahvuskultuuri, kodulugu, traditsioone, põlvkondadevahelist sidet," märkis ta.

Aabitsa eesmärk ongi laiendada Iisaku laste, lastevanemate ja teiste kogukonna liikmete teadlikkust kodukohast.

"Koduloost on ju meil varemgi räägitud ja seda tähtsaks peetud, aga seda ei olnud lastepäraseks ja kompaktseks kokku pandud," märkis Eda Välimets, kelle sõnul said kaante vahele aastatega koostatud koduloo õppematerjal ja töölehed. Oma panuse andis ka gümnasistide uurimistöö.

Kodukoha aabitsast leiab Iisaku kandi olulised kohad, inimesed, vaatamisväärsused, ajaloo, pärimuse, looduse ning kultuurisündmused.

Tuntud inimestest on esindatud jooksukuulsus Enn Sellik, näitleja ja laulja Helend Peep ja Iisaku kihelkonnakooli asutanud köster, helilooja, koorijuht ja rahvalikuks lauluks muutunud "Ema süda" viisi autor Robert Theodor Hansen, aga ka näiteks sealt kandist pärit tuntud bakterioloog Karl Happich, kes avastas keefiri tootmiseks vajaliku piimhappebakteri.

Peab ajale vastu

Autori enda lemmikosa aabitsast on loodus: loomad, taimed, järved ja rabad. Loodusest pärineb ka üllatustegelane − Peipsi nõiatüdruk Laana, kes sündis ühe järve kaldal kasvava männi ladvas.

"Minule oli üllatus, et meil on oma Peipsi nõid − leidsin ta täiesti juhuslikult ühest muinasjuturaamatust. Muuseas, kujundaja peitis Laana pildi aabitsas nelja kohta − nii on põnevust ka juures," rääkis Välimets.

Lisaks lugemisele saab aabitsasse kirjutada, sest see sisaldab mitmesuguseid tööülesandeid.

4. klassi õpilased, kes eile aabitsat sirvisid, vaimustusid piltidest, mille on joonistanud Iisaku gümnaasiumi vilistlane Emely Sulg.

"Emely on väga hea käega kunstnik ja maksimalist," kiitis Välimets. Fotod jõudsid kaante vahele Iisaku kihelkonnamuuseumist ja kohalikelt inimestelt.

"Otsustasime kohe, et teeme aabitsa kõvas köites, nii et see peaks ajale vastu," rääkis Anneli Bogens, kes kirjutas toetuse leidmiseks projekti. Aabitsa kirjastamist toetasid Iisaku vallavalitsus, rahandusministeerium, Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning MTÜ Iisaku Haridusselts.

Aabitsat saab soetada Iisaku gümnaasiumi kantseleist.