Kirde-Eesti venelased avaldasid Putinile ülimat toetust

Narvas Vene Föderatsiooni peakonsulaadis avatud nelja valimisjaoskonna juures seisid järjekorras valdavalt vanemas keskeas inimesed ja pensionärid. ILJA SMIRNOV Foto: Põhjarannik

Venemaa presidendi valimistel hääletas Eestis tervikuna Vladimir Putini jätkamise poolt 94 protsenti valimistel osalenud Eestis elavatest Venemaa kodanikest, Kirde-Eestis oli see näitaja veelgi kõrgem. 

Narvas asuva Vene Föderatsiooni peakonsulaadi teeninduspiirkonnas − mõlemas Viru maakonnas − elab Eesti siseministeeriumi andmetel ligikaudu 38 000 valimisõiguslikku Venemaa kodanikku; neist ligikaudu 1450 Lääne-Virumaal ja ülejäänud Ida-Virumaal.

Vene Föderatsiooni peakonsul Narvas Juri Gribkov ütles, et välismaal paiknevates valimisjaoskondades valijate nimekirju ei ole, kuna puuduvad täpsed andmed selles piirkonnas asuvate Venemaa kodanike kohta. Valimistele registreerimine toimub jaoskonda ilmumise fakti alusel.

Narvas Vene Föderatsiooni peakonsulaadis oli avatud neli valimisjaoskonda: kaks neist Narva elanikele ning kaks Virumaa teiste linnade ja valdade elanikele.

Poliitiline valik

Maria Võzova oli Narva hääletama tulnud Kohtla-Järvelt. Ta elab küll Venemaal Krasnojarskis, kuid oli parajasti Eestis õe juures külas. Võzova sõnul on Narvas hääletamisest saanud temale meeldiv traditsioon: ka eelmiste Venemaa presidendi valimiste ajal 2012. aastal viibis ta Eestis.

"Ma hääletasin Vladimir Putini poolt juba teist korda ning hääletan tema poolt meeleldi ka edaspidi," sõnas ta.

Miks venemaalased nii stabiilselt Vladimir Putini poolt hääletavad? "Kui palju teisi kandidaate ma ka näinud poleks, mitte keegi peale Putini ei suuda minus poolehoidu äratada. Nad ei tunne kõiki valdkondigi, aga Putin tunneb neid kõiki ja räägib ka väga arukaid asju! Temaga on huvitav suhelda − ükskord õnnestus mul temaga isiklikult suhelda, kui ta meie tehases käis, siis kui veel Jeltsin president oli," selgitas Võzova oma valikut.

Kohtla-Järvelt pärit Venemaa kodanik, endine masinist, praegune pensionär Vladimir hääletas kommunist Pavel Grudinini poolt ning ütles, et on ka varem alati kommunistide poolt hääletanud. "See on minu põhimõte."

Mida arvab ta aga Putini režiimi vastu võitlevast Aleksei Navalnõist, kes samuti presidendiks kandideerida tahtis, kuid keda valimistele ei lastud?

"Navalnõi on tavaline huligaan. Minule tema vaated ei meeldi, nagu ka Ksenija Sobtšaki omad − need ei ole tõsiselt võetavad," arutles Vladimir. "Kommunistlik suund andis meile elus kindluse, arstiabi oli tasuta, valitses stabiilsus. Kõik see muidugi tagasi enam ei tule, kuid oma hääled peab kommunistlik partei saama."

Peakonsulaat valijate piiramisrõngas

1270 Venemaa kodanikku andis oma hääle juba 12.-17. märtsini toimunud eelhääletusel − neil ei tulnud 18. märtsil peaaegu kogu päeva jaoskondade juures loogelnud pikkades järjekordades seista.

"Me töötame ladusalt ja pingutame kõigest jõust," rääkis peakonsul Juri Gribkov hääletuspäeval, mil Narvas paikneva Vene Föderatsiooni peakonsulaadi juures tuhanded inimesed tunglesid. "Püüame oma tööd teha maksimaalselt kiiresti. Me mõistame suurepäraselt, et tund ja kakskümmend minutit väljas pakase käes oodata on omamoodi kangelastegu. Ma olen vaimustuses inimestest, kes leiavad endas jõudu ning nurisemata järjekorras ootavad, et oma kodanikukohust täita," sõnas Gribkov.

Ta möönis, et kuna valijate arvestus käib jaoskonda ilmumise fakti järgi, st ilma valimisnimekirjadeta, siis ei saa täielikult välistada topelthääletamist. Kuid tema meelest oleks seda praktikas siiski suhteliselt keeruline teha, isegi kui keegi seda väga tahaks. Narva valimiste käiku jälgima saabus Moskvast appi 35 Venemaa siseministeeriumi töötajat.

"Meile on väga oluline viia läbi aus ja avatud hääletus. Ma tahan väga, et mitte kellelgi ei tekiks mitte mingeid kahtlusi valitud või taasvalitud presidendi legitiimsuses," sõnas peakonsul.

Putini toetus peaaegu 100 protsenti

Viimaste arvestuste kohaselt käis Narvas Venemaa presidenti valimas 12 794 Virumaal elavat Venemaa kodanikku. See on umbes 34 protsenti ligikaudu 38 000st Lääne- ja Ida-Virumaa valimisõiguslikust Venemaa kodanikust. Kui palju oli neid, kes küll hääletada soovisid, kuid pikkade järjekordade tõttu oma häält anda ei jõudnud, sellest peakonsulaat ei teavita.

Kõikidest Narvas valimas käinutest 95,45 protsenti hääletas alates 1999. aastast Venemaa presidendi ametis olnud Vladimir Putini poolt.

Kommunist Pavel Grudinin sai Narvas 1,77 protsenti häältest, Venemaa liberaaldemokraatlikku parteid esindav Vladimir Žirinovski 1,47 protsenti häältest. Ülejäänud kandidaadid − Ksenija Sobtšak, Maksim Suraikin, Sergei Baburin, Grigori Javlinski, Boriss Titov − ei kogunud Narvas isegi poolt protsenti häältest.

Võrdluseks: eelmiste Venemaa Föderatsiooni presidendi valimiste ajal 2012. aasta märtsis olid järjekorrad Narva valimisjaoskondade juures veelgi pikemad ning siis käis hääletamas 15 000 Ida- ja Lääne-Virumaal elavat Venemaa kodanikku. Toona sai Vladimir Putin Narvas 86,06 protsenti häältest, kommunistide liider Gennadi Zjuganov aga 6,27 protsenti.

Üle Eesti käis seekord hääletamas 28 077 inimest − see on ligikaudu 34 protsenti umbes 83 000st Eesti valimisõiguslikust Venemaa kodanikust. 94 protsenti neist andis oma hääle Putini poolt. Kuus aastat tagasi käis Eestis hääletamas 31 500 Venemaa kodanikku (osalusprotsent 26,6) ning Putinile andis oma hääle toona 85,91 protsenti valimistel osalenutest.

Venemaal on toetus Vladimir Putinile presidendivalimistel küll kõrge, kuid siiski madalam kui Eestis: ligikaudu 76,6 protsenti häältest.

Lõplikud valimistulemused saavad selgeks paari päeva jooksul.