Eraldi kogutud tekstiilijäätmed pannakse lattu ootele või põletatakse

Iga Eesti elanik viskab aastas ära keskmiselt 14 kilogrammi tekstiilijäätmeid. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Sellest aastast riidekraami segaolmejäätmete hulka panna enam ei tohi, aga eraldi kogutud tekstiilijäätmetega ei osata Eestis veel midagi peale hakata.

Varasemad jäätmete eraldi kogumise nõuded on inimestele arusaadavad olnud. Pakendid töödeldakse ja nende jaoks on mõistlikus kauguses eraldi konteinerid ning neid välja sortides kahaneb oluliselt segaolmejäätmete kogus. Papp ja kartong lähevad samuti töötlemisele ning seegi vähendab segaolmejäätmete mahtu. Eraldi kogutud biojäätmed viib prügifirma kodu juurest ära ja neist tehakse komposti.

Tekstiilijäätmetega on asi segasem. Veel kasutada sobivaid rõivaid-jalatseid ja kodutekstiili on muidugi mõistlik taaskasutuskeskustesse viia, aga näruseks kulunud asjadega ei osata Eestis seni midagi peale hakata. Sortima see teadmine kuigivõrd ei innusta.