Jõhvi vallavanema seinal ripub kapo noomitus

Aleksei Naumkin ei välista, et ühinemine naabervaldadega hägustaks Jõhvi kui regionaalkeskuse staatust. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

Jõhvi vallavanem Aleksei Naumkin (40) ilmus mullu suvel pärast võimupööret vallamajja paljudele ootamatult, kuid Ossipenko-Neglasoni uuel võimuliidul polnud ühtegi teist kandidaati ning Naumkinit peetaksegi Ossipenko inimeseks. Kui tänavu jaanuaris esitas kaitsepolitsei volikogu esimehele Niina Neglasonile, Jõhvi haigla juhile Tiiu Sepale ning valla sotsiaalteenistuse juhile Sirli Tammistele korruptsioonikahtlustuse, käis ka Naumkin kapos ütlusi andmas. Sellest on tema kabineti seinal mälestus: kaitsepolitsei sümboolikaga kalender. "Ma nimetan seda kapo noomituseks," ütleb vallavanem naerdes. 

Te pole veel aastatki ametis olnud, kuid teid on juba kahel korral valitud vallavanemaks. Kas praeguseks on teile selged kõik Jõhvi valupunktid?

Kui juulis ametisse asusin, nägin siin asju, mis pole nii korrektselt tehtud, nagu sooviksin. Mind üllatas, kui mulle öeldi, et see on suur masin, mis liigub väga kiiresti, ja seetõttu pole alati võimalik kõike korrektselt teha. Sellega polnud ma päris nõus ja hakkasin kõigilt töötajatelt korrektsust nõudma.

Siis käisid jutud, et Naumkin istub kabinetis ja viseerib isiklikult kõik arved ja lepingud, mis tundus veidi imelik. Milleks seda vaja oli?

Kui ma siia tulin, siis mulle kohe sosistati: "Sind pannakse tanki." See andis lisatõuke, et pean olema eriti tähelepanelik algusest peale.

Kuivõrd see kõik on puutes nende kriminaaluurimistega, mida kapo on viimastel aastatel eri omavalitsustes, sealhulgas Jõhvis, läbi viinud? Kas sellest tuleneb see kartus või ettevaatus?

Inimesed, kes mulle dokumente allkirjastamiseks saadavad, muidugi vastutavad ka, kuid viimane ja suurim vastutaja olen ju mina.

Eelmise suveni ei teadnud laiem avalikkus teist midagi. Kuidas teist Jõhvi vallavanem sai?

Alustame 2006. aastast, kui õppisin juurat magistrantuuris, siis olin üks neist, kes tegid juristide liidule ettepaneku korraldada siin tasuta õiguabi andmist − tegime vastuvõtte kogu Ida-Virumaal. Tutvusin selle käigus siinsete probleemidega ning see andis tõuke kandideerida 2009. aasta kohalikel valimistel Jõhvis. Olin volikogu liige ning eelarve- ja ka maaelukomisjonis.

Aga see, kuidas siia ametisse sain, on huvitav lugu [naerab]. Kandideerisin vallavalitsusse ka juristi ametikohale...

Oli ju nii, et Nikolai Ossipenko ütles: "Aleksei, nüüd tuleb vallavanemaks hakata." 

[Naerab.] Need on lihtsalt linna peal levivad jutud. Ütleme nii, et oli jutuajamine volikogu fraktsiooniga [Jõhvi − Meie Kodu − E.K.]. Ettepaneku selleks tegigi mulle fraktsioon.

Aga Ossipenkoga sellest ju ikka rääkisite?

[Naerab.] Ma ei taha anda võimalust selleks, et minu räägitu põhjal sünniksid jälle mingid kuulujutud.

Aga sellepärast öelgegi, kuidas tegelikult oli.

Jutuajamine oli just nimelt fraktsiooniga. Pole saladus, et Nikolai Ossipenko kuulub samasse valimisliitu.

Juulis saite vallavanemaks, oktoobris olid kohalikud valimised, kus saite 281 häält, mis oli pärast Martin Repinskit Jõhvis teine tulemus. Kuidas teil õnnestus sedavõrd lühikese ajaga Jõhvis nii populaarseks saada?

Tuleb sagedamini kirikus käia.

Kirikus?

See on nali. Kõige parem on siis, kui inimesed lihtsalt hääletavad sinu poolt, sest usaldavad sind. Ma ei teinud peaaegu mingit reklaami. Need, mis olid, olid peamiselt mingid selgitavad artiklid ja videod tehtud tööst.

Kui tihti te Ossipenkoga mingeid Jõhvi asju arutate? Mis me ikka keerutame, ta on ju kohalikus mõttes oluline poliitiline kuju, kelle arvamus maksab, ja teie olete tema inimene.

Ma tean, et igasuguseid jutte liigub. Mis mõttes, et keegi on kellegi inimene? Mind esitas sellele kohale meie fraktsioon ning mina olin selle valimisnimekirja esinumber. Sellel fraktsioonil on volikogus kõige rohkem hääli, mistõttu pean ma fraktsiooniga suhtlema. Keegi mulle selles ametis mingeid korraldusi ei jaga. Ma ei tööta kellegi taktikepi all, kuid fraktsioonis arutatakse mitmesuguseid asju ja see on poliitikas normaalne. Samuti suhtlen koalitsioonipartneritega.

Tundub, et viimastel aastatel on Jõhvi kaotamas oma regionaalkeskuse tähendust ning aina rohkem muutub tõmbekeskuseks Narva. Miks?

Alustame sellest, et viimase nelja aasta jooksul on Jõhvis vahetunud viis vallavanemat. Põhjusi võib juba siit otsida. Praegugi kuulen opositsiooni poolt jutte, et avaldame Naumkinile umbusaldust. Aga miks? Vastuseks on: ma ei tea, lihtsalt. Ehk ongi põhjus selles, et viimase nelja aastaga on Jõhvis sisemine poliitiline kultuur rikutud. Volikogu liikmed ei tegele valla arenguga, vaid sõdivad ja tähtis on üksnes see, kes tuleb võimule. Kui vallajuhid aina vahetuvad, siis kogu areng seisab. Mul on pool aastat kulunud sisseelamiseks ning praegu tuleb hakata tegelema eelarvestrateegia ja arengukavaga, kuid juba veebruaris kuulsin soovist mind umbusaldada.

Olen öelnud ka, et oma toolist ma kinni ei hoia, kuid laske tööd teha.

Millegipärast ütleb enamik tippametnikke, et nemad oma toolist kinni ei hoia, kuid istuvad seal ikkagi väga kaua.

Ma ei tea. Aga Jõhvist on üks näide, nimesid nimetamata, kus inimene võeti ametist maha, aga ta kandideeris siis uuesti. See meenutab olukorda, kus sind on uksest välja saadetud, aga sa ronid akna kaudu ikkagi tagasi. Mina sellist asja korrata ei taha.

Mis toimub Jõhvi hooldekeskuses? Maja juht, kes sai tööga hakkama, vahetati kahe poliitiku vastu. Majas kostab töötajate seast rahulolematust. Miks see nii juhtus?

Ma ei ole praegu nõukogu liige. Ise ma sinna ei roni ja kellelegi korraldusi ei anna. Mul on võimalus küsida aru, mis ja miks seal toimub, kuid arvan, et praegu on vaja anda lihtsalt aega ja oodata, kuni kõik paika loksub. Alles siis saab teha mingeid järeldusi. Praegu on hooldekeskuse juht opositsiooni esindaja. See annab ka opositsioonile võimalusi ennast näidata.

Kas see on normaalne praktika, et vallaasutuste juhtide kohad on politiseeritud? 

Praegu räägitakse palju sellest, et see pole justkui päris korrektne, et hallatava asutuse juht on volikogu liige. Kuid see pole ainult meile omane, vaid kogu Eestile.

See on minu isiklik arvamus, aga kui vallaasutuse juht on aktiivne inimene, saab toimuvast aru, teab omavalitsuse probleeme ning ta valitakse volikokku − siis ühelt poolt on see ju hea. See inimene saab volikogu tasemel mingeid asju rääkida, küsida jne. Kui aga võtame seisukoha, et volikogus saavad olla vaid need, kes üldse vallaga kuidagi seotud pole, kas siis ei teki probleemi, kes sel juhul üldse volikogusse tuleb? See ongi demokraatia, et oleks esindatud eri huvigruppide esindajad. Politsei asi on jälgida, et ei oleks huvide konflikti.

Kui teid kinnitati ametisse, hakati teid kohe kritiseerima, et te ei oska esineda, teie jutust pole midagi kuulda, ning nõuti, et vallavanem kasutaks mikrofoni. Kas olete midagi selleks ette võtnud, et seda kriitikat vaigistada?

Kui volikogus see kriitika tuli, siis ma sain aru, et sellel on puhtpoliitiline ajend. Võimalik, et volikogu liige Kaarel Pürg tookord kuuliski midagi halvasti ja teised haarasid sellest kinni, saades aru, et see on ainus asi, millega mind saab konksu otsa võtta.

Nii et te pole kusagilt võtnud esinemiskoolitusi?

Ma suhtlen selle ala inimesega. Esimene kokkusaamine oli juba ära ning tuleb veel. Seda on kahtlemata vaja ja oleksin võtnud neid koolitusi ka ilma selle kriitikata. Ega see nii lihtne pole tulla lavale ja esineda. Selleks on vaja aega ja see nõuab harjumist.

Kui poliitilistes jõuvahekordades midagi ei muutu, siis on teil veel vähemalt kolm ja pool aastat vallavanema ametis olla. Mis selle ajaga peaks Jõhvis ja Jõhviga juhtuma? 

Praegu realiseerime neid projekte, mis kunagi plaani pandi: vene põhikooli ehitus, promenaadi pikenduse ja hariduslinnaku rajamine. Need on vaja lõpuni viia. Kui keegi ütleb, et need projektid on kunagi kellegi teise välja mõeldud, siis tulgu ja proovigu neid realiseerida.  See on väga suur töö. Seesama kooli kolimine oleks võinud meile väga halvasti lõppeda − see nõudis väga suurt tööd. Ehitajaga ei ole samuti sugugi lihtne.

Kohe hakkame tegelema ka pikaajalisema arengustrateegiaga.

Ülemöödunud aastal lahkus Jõhvi ühinemiskõnelustelt naabervaldadega. Kas järgmisi valimisi silmas pidades võib see liitumise küsimus taas tekkida? Kas sel on mõtet?

Jõhvi on piirkonnakeskus. Kuid kas ta jääb selleks, kui Jõhvi hakkab ühinema väiksemate valdadega? Või saab sellest mingi Ida-Virumaa tükike, mis venib veel kilomeetreid suuremaks? Praegu on Jõhvil oma kompaktne ülesehitus. Kui venime suuremaks, võime kaotada regionaalkeskuse staatuse ning saame endale hulga ühinevate omavalitsuste probleeme.

Kas teil on hobisid?

Mängin jäähokit, uisutan, käin isaga kalal. Niisama metsas.

Kas teil on poliitikas suuremaid ambitsioone kui olla lihtsalt vallavanem?

Selle kohta võib öelda, et süües kasvab isu.

Kasvab siis või?

Võimalik, et see võib kasvada, aga ütlen ausalt, et kohalikele valimistele minnes ei plaaninud ma, et tulevikus kandideerin riigikokku. Selliseid plaane pole siiani. Ma saan aru, et inimesed, kes minu poolt hääletasid, tahavad näha mind sellel kohal, kuhu nemad mind on hääletanud.