Kaevurite endine ametiühingujuht seljatas narkosüüdistuses kohtus politsei

Juri Gribovskil õnnestus kohtus tõestada, et ta ei tarbinud eelmise aasta kaevurite päeval eluohtlikus koguses narkootikume enda tahtel. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

Et riigikohus ei võtnud menetlusse politsei kaebust, siis jõustus teisipäeval Viru maakohtu otsus, milles leiti, et politsei karistas alusetult  kaevurite ametiühingujuhti Juri Gribovskit narkootikumide tarvitamises kaevurite päeva pidustustel, mis tõi talle kaasa ka töökoha kaotuse. 

Krimiseriaali süžeega lugu kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu endise juhi ja Estonia kaevanduse endise peausaldusisiku Juri Gribovskiga toimus mullu 27. augustil Kohtla-Nõmmel, kus  Eesti kaevandusmuuseumi territooriumil peeti kaevurite päeva pidustusi. Gribovski kaotas seal teadvuse  ja ta elu päästis kohapeal olnud  kiirabibrigaad.

Kohtuekspertiis tuvastas temalt samal päeval võetud uriiniproovist kokaiini ja karfentanüüli. Viimane on eriti ohtlik aine − inimese surmavaks koguseks piisab 0,0001 grammist.

Tõestas kohtule, et ei tarbinud narkootikume

Ametiühingujuhi kehast leitud narkootilised ained andsid  politseile alust teha narkootikumide tarvitamises süüdimõistev otsus ja karistada teda 120 euro suuruse trahviga. Kolm kuud hiljem vallandas AS Enefit Kaevandused ta usalduse kaotamise tõttu.

Politsei määratud karistuse Viru maakohtus vaidlustanud Gribovski kinnitas, et ei tarbinud ise narkootikume. "Mul ei ole vähimatki ettekujutust, kuidas need ained minu organismi sattusid. Võin vaid oletada, et äkki keegi tahtis teha minuga kurja nalja ja sokutas mulle klaasi, kuhu oli midagi sellist puistatud," ütles ta.

Kohus leidiski, et Gribovski kaitseversioon on eluliselt usutav ega ole väärteoasjas kogutud tõenditega ümber lükatud. "Eluliselt usutav, et Juri Gribovskile võidi peol anda joomiseks mingi jook, mis sisaldas narkootilist ainet, sest kaevurite päeval käib palju inimesi, kes toovad kaasa ja tarbivad erinevaid jooke," on kirjas kohtuotsuses, milles märgitakse muu hulgas ka seda, et politsei ei analüüsinud menetluses kõiki võimalikke versioone, kuidas võisid narkootikumid sattuda Gribovski organismi tema enda teadmata.

Politsei vaidlustas kohtuotsuse, ent riigikohus ei näinud alust selle menetlusse võtmiseks.

Jaanuaris saavutas Gribovski võidu ka Eesti Energia üle töövaidluskomisjonis, kes tunnistas tema vallandamise tühiseks. Eesti Energia on selle otsuse kohtus vaidlustanud, ent kohus pole seda veel arutanud.

Juri Gribovski ütles eile, et tahaks naasta ametiühingutööle kaevanduses. "Ma saan aru, et see, mis minuga tehti, oli arveteõiendamine selle eest, et ma hakkasin ametiühingu ja töötajate huvide eest tugevamini seisma. Ma ei olnud juhtkonnale mugav," sõnas ta, lisades, et kavatseb edasiste sammude üle mõned päevad mõelda.

Eesti ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson sõnas, et kuna jõustunud kohtuotsusega on Gribovski vallandamise õiguslik pool ära langenud, siis tuleks ta võimalikult kiiresti  ametisse ennistada. "Siin ei tohiks ettevõte kummi venitama hakata," leidis Peterson, kelle sõnul soovitas ametiühingute keskliit oodata Eesti Energial vallandamisotsusega seni, kuni jõustunud kohtulahend on selles vaidluses olemas, ent seda ei arvestatud.

Eesti Energia teda tagasi ei võta

Eesti Energia meediasuhete juhi Kaarel Kuuse sõnul ei pea Enefit Kaevandused töösuhte taastamist Juri Gribovskiga  võimalikuks. "Tema käitumine enne ja pärast vahejuhtumit ei anna alust konstruktiivse suhte jätkamiseks − Juri Gribovski on esitanud pärast vahejuhtumit mitu versiooni erisuguste ja vastuoluliste tõenditega, et õigustada oma käitumist. Usalduslikku suhet poolte vahel enam kahjuks ei ole," tõdes Kuusk.

Tema sõnul valitseb Eesti Energia kontsernis  narkootikumide ja narkootilise joobe suhtes täisleppimatus ning selles küsimuses jäädakse hoidma ranget joont. "Tõendatud on, et Juri Gribovski organismist leiti narkootilisi aineid," märkis ta.

Et Gribovskiga lõpetati töösuhe alles kolm kuud hiljem pärast kaevurite päeval toimunut, selgitas Kuusk juhtumi keerukusega. "Kolme kuu jooksul kogus ettevõte Enefit Kaevandused siiski piisavalt infot ja tõendeid, veendumaks, et juhtum ei olnud juhuslik," selgitas ta. "Kui ettevõte ei aktsepteeri töötajapoolset vastuollu minekut ettevõtte ja kontserni väärtustega, siis ei ole see kindlasti isiklik arveteõiendamine, nagu Juri Gribovski väidab."

Politsei: õnnestunud kaitseversioon

Kui kohus pidas eluliselt usutavaks Gribovski versiooni toimunust, siis miks ei ole politsei siiani asunud toimunut uurima kui võimalikku tapmiskatset ega teinud selgeks, mis siis tegelikult kaevurite päeval Kohtla-Nõmmel juhtus?

Jõhvi politseijaoskonna juht Kalle Kuusik selgitas, et politsei pole alustanud juhtumi uurimist, kuna puudub kriminaalmenetluse alus. "Juhtumis ei ole sedastatavad kuriteo tunnused kellegi tegevuses. See, et Viru maakohus on otsustanud rahuldada Juri Gribovski kaebuse ja lõpetanud menetluse väärteotunnuste puudumise tõttu, ei ole iseenesest veel viide kuriteo toimepanemise kohta. Kriminaalmenetluse alustamiseks peab olema politsei käsutuses piisavalt informatsiooni võimaliku kuriteo kohta," märkis ta, lisades, et kohus ei tuvastanud viiteid võimalikule mürgitamisele või tapmiskatsele, nentis aga, et sellist kaitseversiooni ei saa välistada.

Kuusiku sõnul lähtub politsei juhtumi asjaoludest, et mullu 27. augustil leiti Kohtla-Nõmmel narkojoobes Gribovski, kes väitis, et ta ei ole joobes. "Seda, et keegi oleks tema teadmata talle midagi sisse joota võinud, ei maininud isik kohtueelse menetluse käigus kordagi. Alles kaks kuud hiljem tõi ta kohtumenetluses kaitseversioonina välja võimaluse, et talle võidi midagi joogi sisse sokutada," lausus ta, lisades, et politsei hinnangul on tegu õnnestunud kaitseversiooniga, mitte aga kuriteoga.