Põllumehed ootavad luba haneliste heidutusjahiks

Eelmisel aastal hüvitati põllumeestele rändlindude tekitatud kahju 231 447 euro ulatuses. Tootja kohta hüvitatakse aastas kahjusid 3200 eurot, mis on vaid väike osa tegelikust kahjust. MATTI KÄMÄRÄ/ARHIIV Foto: Põhjarannik

Igakevadise hane- ja laglerüüstega hädas olevad põllumehed tõdevad, et praegu kasutatavatest peletusvahenditest lindude tõrjumiseks ei piisa, ning usuvad, et abi võiks olla heidutusjahi lubamisest. 

"Gaasipaugutajad pauguvad põldude ääres ja laser on kogu aeg autos," ütles mereäärsetel põldudel majandava OÜ Lüganuse Agro juht Aare Vent.

"Laser on nagu suur taskulamp, kui parvele laseritäpi peale lasen, siis selle täpi alla jäävad linnud tõstavad hädakisa − ilmselt on see neile ebameeldiv, võib-olla silmadele valus vaadata − ja kogu parv läheb minema. Laserit saab kasutada küll ainult pilves ilmaga, päikesega pole sellest kasu," selgitas ta.

Taimeriga gaasipaugutajad − neid on Vendil praegu kaks, kumbki maksis 2000 euro ringis, vaja oleks veel hea mitu tükki soetada − on seatud töötama hommikul kella kuuest õhtul kümneni, igas tunnis lasevad paar pauku.

Tondid viiakse põldudele ka, aga alles siis, kui põllud äestatud.

Kõik need abinõud kokku aitavad linde mõnevõrra eemal hoida ja ära ajada küll, aga kas see kasu peletamiseks kuluva raha ja aja ka ära tasub, on vägagi küsitav.

Eelmisel aastal katsetas Vent ära ka kemikaali, millega heidutusjahi vastu seisvad ornitoloogid viljapõlde pritsida soovitasid. See muutvat kultuuri hanedele mittesöödavaks, inimestele olevat aga ohutu.

"See mõjus umbes nädalaks ajaks − taim on sel ajal ju kasvufaasis," ütles Vent. "Kallis on see preparaat muidugi ka. Ja kas ma ikka tahan oma viljale veel ühte kemikaali lisada... Rohkem seda ei kasuta."

Mitme suure põllumajandusettevõtte juht Mihkel Olt ütles, et on mõnel teeäärsel põllul näinud paksult hanesid, aga õnneks pole need tema põllud olnud.

"Mul on teeäärseid põlde üldse vähe. Kaugematele põldudele pole ma praegu veel lihtsalt jõudnud, aga ju on hanesid sealgi. Tegelikult on see meeletu probleem, mis iga aastaga aina süveneb," nentis ta.

Eesmärk pole küttimine

Nädal tagasi pöördus Eestimaa talupidajate keskliit keskkonnaministeeriumi poole taotlusega korraldada rändlindude tekitatava kahju vältimiseks kevadisel perioodil nende heidutusjahti.

Rändavate haneliste − hallhanede ja valgepõsk-laglede arvukus suureneb iga aastaga, samuti kasvab nende Eestis viibitud päevade arv. Eelmisel kevadel viibisid haned siin üle kahe kuu, tekitades paljudele põllumeestele suuri kahjusid.

Talupidajate keskliit leiab, et oleks mõistlik lubada maaomanikel ja nende volitatud isikutel pidada kevadist heidutusjahti, seda nendes piirkondades, kus rändlinnud põldudele kahju tekitavad. Heidutusjahiga võib kaasneda lindude küttimine, aga see ei ole eesmärk ja kui see ongi nii, siis kütitavad kogused saavad olema marginaalsed. Tegemist ei oleks jahipidamisega klassikalises mõttes.

Põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen ütles BNSile, et  jahiseadusega on keskkonnaametile antud õigus korraldada jahipidamist uluki tekitatud kahjustuste vältimiseks väljaspool jahihooaega. Heidutusjahi lubamine oleks praeguses olukorras põllumeestele vaata et ainuke õlekõrs kahjude ärahoidmiseks, kuna kõikide muude heidutuste mõju on oluliselt langenud.

Põllumeeste jaoks piir ületatud

Eesti ornitoloogiaühing nimetas hanede tapmist kevadrändel ebaeetiliseks ja kasutuks: "Vastupidi levinud arvamusele ei ole võimalik hanede asurkondade suurust ja seeläbi hanekahjustusi küttimise abil mõjutada kevad- ega sügisjahiga. Samuti puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, et parvest paari hane tapmine oleks efektiivsem peletusmeede kui lindude hirmutamine peletushelidega. Kuivõrd mittesurmavad meetodid neid õigesti rakendades toimivad, ei ole hanede kevadine surmamine põhjendatud."

"Kui ornitoloogid leiavad, et heidutusjahi lubamisega ületataks nende jaoks nn punane joon, siis põllumeeste jaoks on haned ja lagled selle joone juba ammu ületanud," ütles  Aare Vent.

Tema viljapõlde on sel aastal hullemast säästnud mullu ilma tõttu koristamata jäänud oapõllud − haned eelistavad toitvaid ube iga kell viljale ja nõnda nad sealt mujale ei kipugi. Nende põldude harimise jätabki Vent sel aastal viimaseks − et hanesid paigal hoida.

"Aga laglede puhul pole sellest kasu, nemad tahavad ikka rohelist hammustada. Laglekahjud ongi alati palju hullemad; kui pikalt siia jäävad ja jõuavad põllust kolm korda üle käia, võib selle põllu maha kanda."

Jahimehed tuleksid appi

Riigikogu maaelukomisjon otsustas eile heidutusjahi korraldamist toetada.

Komisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul on põllumeestele kompensatsiooni maksmine lindude tekitatud kahjude eest oluline, kuid praegused väljamaksed ei kata põllupidajale reaalseid kahjusid. "Heidutuseks peaks kasutama eri meetmeid, lähtudes nii meie kui ka teiste riikide praktikast ja kogemustest," ütles ta.

Komisjoni esimehe Aivar Koka sõnul oleks üheks lindude heidutamise võimaluseks kahjustuspiirkondades lubada maaomanikele ja nende volitatud isikutele kevadine kaitsejaht. Näiteks Rootsis lubatakse kaitsejahi raames küttida 1500 lindu aastas. Samal ajal peaks rohkem rajama ka lindudele söödapõlde.

Ei Aare Vent ega Mihkel Olt ole jahimehed. Küll aga on mõlemad valmis kutsuma tuttavaid jahimehi appi põlde kaitsma, kui heidutusjaht ametliku loa saab.