Kohtla-Järve nõuab itaallaste surnud firmalt tondilossi eest 30 000 eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järve linnavalitsus nõuab sisse vana võlga itaallaste ettevõttelt, mis kunagi ostis linna kõige kurikuulsama tondilossi ja jättis selle hooletusse.
Lugu puudutab Kohtla-Järvel aadressil Kalevi 33 asunud endist ühiselamut, mis aastaid tühjalt seisis ning linnapilti risustas. Nüüdseks on linn selle lammutanud, kuid nõuab omanikult omal ajal tekkinud võlga seoses määratud sunnirahaga.
Jäi kasutult seisma
OÜ Dominabalt, mille taga on Itaalia päritolu kinnisvaraarendajad, omandas Kalevi 33 asuva ühiselamu 2004. aastal linnalt. Itaallased lubasid sinna rajada uhked korterid, büroo- ja äripinnad ning restorani. Ent hoone jäi tühjalt seisma ning kannatas aina vandaalide tegutsemise käes. Itaallased kurtsid kohtumistel linnajuhtidega, et kinnisvara hind Kohtla-Järvel ei luba neil ehitama hakata, sest algselt kavandatud hoonel puudub perspektiiv ning maja tuleks lammutada. Seda Dominabalt siiski tegema ei asunud.
Kuigi linn püüdis itaallasi mõjutada oma vara korras hoidma, ei püsinud aknad seal ees ning lõpuks asus linn asjale ametlikku käiku andma.
Aprillis 2012 tegi linnavalitsus Dominabaltile esimese ettekirjutuse, kus tõdeti, et hoone on lagunemas, maa-ala korrastamata, fassaadid viimistlemata, aknad purustatud ning osa aknaavasid erisuguste materjalidega kinni löödud.
Uus paikvaatlus tehti sama aasta augustis ning tõdeti, et ettekirjutuses paika pandud tähtaja jooksul pole midagi muutunud. Nüüd määrati hoone omanikule karistuseks juba 637 euro suurune sunniraha, millest ettevõte maksis ära 1,59 eurot.
Ka korduv sunniraha nõue kaks aastat hiljem ei andnud tulemust ning nüüd määras linn hoone omanikule juba 30 000 euro suuruse sunniraha. Ka seda hoone omanik ei tasunud.
Aastad läksid ja lõpuks sundvõõrandas linn näotu tondilossi ning tegi selle eelmisel aastal maatasa, kulutades selleks 120 000 eurot linna maksumaksja ja 60 000 eurot KredExilt saadud raha − kokku 180 000 eurot. Praegu on selles kohas haljasala, ent kurikuulsa ühiselamu lugu pole sellega lõppenud.
Endise ühiselamu saatus* Ehitustrusti 540 kohaga ühiselamu anti kasutusse 1978. aastal. Selle kõrgus oli 32 meetrit ja üldpindala 6675 ruutmeetrit.
* Pärast ehitustrusti lagunemist seisis hoone 2000. aastast tühjalt. 2002. aastal ostis selle ära itaallane, kes müüs hoone 2004. aastal edasi samuti itaallastele kuuluvale firmale Dominabalt. Viimane lubas rajada sinna restorani, äripinnad ja korterid.
* 2007. aastal teatas OÜ Dominabalt linnale, et lammutab hoone maha.
* 2016. aasta aprillis algatati täitemenetlus, mille käigus viidi läbi sundvõõrandamine ja pandi hoone hinnaga 22 500 eurot enampakkumisele. Kohtla-Järve linnavalitsus oli enampakkumise ainus osaline ning sai hoone enda omandusse omanikule esitatud sunniraha nõude katteks.
* 2017. aasta jaanuaris asuti hoonet lammutama ning sama aasta suvel oli see maatasa.
Linn nõuab sunniraha võlga
Eelmisel nädalal saatis Kohtla-Järve abilinnapea Deniss Veršinin firmale Dominabalt kirja, kus teatab, et ettevõttel on linna ees tasumata võlg 30 000 eurot maksmata sunnirahast.
"Teatame Teile, et olete rikkunud Kohtla-Järve linnavalitsuse suhtes rahalist kohustust, mistõttu on Teil tekkinud Kohtla-Järve linnavalitsuse ees võlgnevus," kirjutab Veršinin ja teatab, et võlgniku ühepoolne maksmisest keeldumine pole lubatud. Veršinin palub Dominabaltil, mille aadressiks on märgitud üks Ahtmes Puru teel asuv korter, võla tasumist hiljemalt tänavu 31. septembriks.
Avalike andmete kohaselt puudub OÜ-l Dominabalt praegu igasugune majandustegevus. Aastast 2015 on selle käive olnud null eurot ning seal pole ka ühtegi töötajat. Äriregistris mainitud mobiiltelefonil helistades tuleb teade, et see on välja lülitatud. Teisisõnu nõuab linn raha surnud ettevõttelt, mis pole kahe viimase aasta jooksul esitanud üldse kohustuslikku majandusaasta aruannetki.
Põhjarannik soovis Deniss Veršininilt küsida, kuidas linn kavatseb selle raha sissenõudmiseks edasi tegutseda, kui firma kirjale ei reageeri, ent nädala jooksul ei reageerinud hoopis abilinnapea ise ühelegi telefonikõnele ega helistanud ka tagasi. Sekretär vastas, et abilinnapea on küll tööl, ent alatasa hõivatud.