Katuseraha võimaldab viia ellu veerandi Jõhvi pargi unistusest VAATA VIDEOST TULEVIKUPARKI
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakondade jaotatav riigieelarveline raha ehk nn katuseraha aitab Jõhvil lõpuks käima lükata Jõhvi pargi rekonstrueerimise, mida on plaanitud juba üle kümne aasta.
"Rekonstrueerimise projekt on varasemast olemas. Esimene töö, mis tuleb ära teha, on pargi puhastamine ning haigete ja vanade puude raie, samuti puude mahavõtmine seal, kus nad pargi liiga pimedaks teevad," rääkis vallavalitsuse arendusnõunik Rein Luuse. Peale selle on kavas korrastada pargiteed: vana ja katkine asfalt üles võtta ning asendada sõelmetega.
Raha on vaja rohkem
Kuigi vald on plaaninud ka omalt poolt panustada 150 000 eurot, kõike kavandatut siiski järgmisel aastal ilmselt ära teha ei õnnestu − kogu pargi uuendamise projekti maksumuseks on kavandatud ligi kaks miljonit eurot.
Kui aga rääkida veel tulevikukavadest, siis osaliselt on plaanis asendada kontserdimajapoolne asfaltkate kiviparketiga, rajada mängu- ja treeningväljak, purskkaev, ehitada uus laululava, paigaldada ka parki promenaadi ilmestavad jõhvikakujulised toolid ning lumepallikujulised valgustid.
VAATA MULTIMEEDIA VIDEOST: Milliseks peaks Jõhvi linnapark kunagi muutuma
Kas see kõik lõpuks ka ellu viiakse, ei julge Luuse praegu ennustada. "Eks elu näitab. Kuna seda raha pole siiani olnud, siis ei ole väga intensiivselt selle projektiga tegeldud," sõnas ta, lisades, et järgmiseks aastaks riigieelarvest eraldatud raha katab vaid neljandiku vajaminevast summast.
"See on Jõhvi jaoks väga suur asi," ütles abivallavanem Max Kaur. Ta lisas, et Jõhvil endal poleks jõudu parki nii palju panustada, kuna käsil on veel teisigi mahukaid projekte, nagu eesti põhikooli renoveerimine ja promenaadi teise etapi väljaehitamine.
Enne läinudsügisesi valimisi oli peaaegu kõikide erakondade ja valimisliitude lubadus Jõhvis korrastada linnapark. Neid plaane on peetud juba vähemalt aastast 2005, kui Jõhvi vallavanemaks tuli Tauno Võhmar.
Toetus kahele lasteasutusele
Katuserahast sai Ida-Virumaal 200 000 eurot laste hoolekandeasutus Lootus. Tegemist on vanas mõistes lastekoduga, mis paanitakse selle raha toel ümber ehitada, et seal olevad lapsed saaksid elada perekondadena, nagu praegu Eestis on suund võetud.
Endine Sillamäe aselinnapea, praegu keskerakondlasest riigikogu liige Eevi Paasmäe ütles, et sellised peremudeli järgi elavad lastekodud on küll mujal maakonnas olemas, kuid tähtis on ka, et Sillamäel oleks see olemas. "Tähtis on, et lapsi, kes sinna satuvad, ei viidaks nende harjumuspärasest elukeskkonnast eemale ning nad saaksid Sillamäel edasi elada," sõnas ta. Lootuses elab umbes 30 last.
Lastega on seotud ka teine Jõhvis raha saanud objekt − puudega laste tugikodu Päikesekiir, mille asutajad on Jõhvi metodisti kirik ja Jõhvi vald. Kiriku pastor Artur Põld ütles, et kunagises lasteaias, hiljem noortekeskuses, nüüd juba aastaid tegutsenud puudega laste tugikeskuses tahetakse eraldatud 100 000 euro abil teha põhjalikud renoveerimistööd teisel korrusel, kaasa arvatud lifti paigaldamine, et puudega lapsi saaks siin hoiule võtta ööpäev läbi. "Oleme viis aastat tegutsenud ja see on olnud eduprojekt, sest paljudele peredele Ida-Virumaal on see olnud vajalik teenus. Osa vanemaid on saanud tänu sellele tööle minna. Kui saame selle remondi tehtud, siis on võimalik puudega lapsi ööpäev läbi hoiule võtta, kui vanemad tahavad näiteks kusagile ära sõita," sõnas Põld.
200 000 eurot eraldasid erakonnad ka Narva Aleksandri kiriku sisetööde tarvis, ent tavaliselt heldelt neid toetusi saanud piirilinna munitsipaalasutused ei saanud seekord midagi. Küsimusele, kas see võib olla peaministripartei Keskerakonna reaktsioon sellele, et valdav osa linna võimuladvikust lahkus tüli tõttu keskkontoriga parteist, vastas Eevi Paasmäe eitavalt. "Me ei ole seda meelt, et kedagi nüüd niimoodi karistada või kiita," sõnas ta. Tema sõnul sai Narva eelmisel aastal korraliku toetussumma. "Minu eesmärk Ida-Virumaal on, et kõik kaheksa omavalitsust tunnetaks, et riik on näoga nende poole," sõnas ta.