Streikima on valmis umbes pooled õpetajad
20. jaanuar 2012, 21:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui pealinna õpetajatest on suurem osa valmis liituma palgaraha suurendamist nõudva streigiga, mis võiks koolide ja lasteaedade uksed sulgeda lausa mitmeks päevaks, siis Ida-Virumaa koolide õpetajate seast on streikima valmis vaid veidi üle poole õpetajatest.
Kui Tallinnas on terve rida koole, mille õpetajad on valmis sajaprotsendiliselt streiki toetama, siis Ida-Virumaal on vaid kahe kooli õpetajad üksmeelselt valmis streiki toetama ja kooli uksed sulgema. Teistes koolides on streigi toetusprotsent umbes poole peal ning lasteaedade streigivalmidust pole korralikult uuritudki ja mitmel koolil keelab kollektiivleping streikimise hoopis.
Osaliselt pole mõtet
"Juhul kui streik pole sajaprotsendiline, pole seda ka mõtet korraldada, sest ühed õpetajad võtavad teiste tunnid üle," ütles Ida-Virumaa haridustöötajate liidu juht Helgi Altnurme, kes loodab, et olukord streigini ei jõua, sest enne seda peab haridustöötajate liit selle kooskõlastama ning pidama läbirääkimisi koos riikliku lepitajaga. Samas kinnitas peaminister Andrus Ansip veel eile, et riigil ei ole ressursse õpetajate 20protsendiliseks palgatõusuks.
Altnurme ei oska öelda, mis on see põhjus, miks Ida-Virumaa õpetajad pole nõus streigiga kaasa minema. Ühelt poolt võib põhjuseks olla streigiga kaotatud tundide tasu, mida ametiühing ei suuda kompenseerida. Isegi kui ametiühingu liikmetele suudetaks ärajäänud tunnid kinni maksta, siis neid, kes ühingusse kuuluvad, on umbes sama palju kui pedagooge, kes sinna ei kuulu. Mõnel pool pole terves koolis ametiühingut, sest ei suudeta leida usaldusisikuid.
Teisalt võib tagasihoidlikkuse põhjuseks olla see, et Ida-Virumaa palgatase on üldiselt madal ning seetõttu ei tundu kõrgema palga nõudmine paslik. "Loomulikult tahaks igaüks rohkem raha saada," lausus Altnurme, kelle kinnitusel saavad ühesugust palka nii pealinna kui Ida-Virumaa õpetajad. Küll on hoopis teises seisus lasteaiad, mille õpetajad saavad palka mitte riigilt, vaid omavalitsuselt. "Praegu pole Ida-Virumaa lasteaiaõpetajate streigitoetusprotsenti isegi uuritud," ütles Altnurme.
Linnad passiivsed
Streigitoetusprotsendi poolest on Ida-Virumaa nelja viimase maakonna seas. Ida-Virumaa haridustöötajate liidu alla kuuluvad kõik maakoolid ning Jõhvi ja Kiviõli koolid. Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Narvas on eraldi organisatsioonid, kuid seal on toetus streigile veelgi madalam kui maakoolides ja Jõhvis. Kiviõli koolid streigiga ühineda ei saa, sest neid piirab kollektiivleping, millesse on sisse kirjutatud punkt, mis streikimise keelab.
Narva koolides on nende õpetajate protsent, kes on valmis aktsioonis kaasa lööma, isegi alla 50 protsendi. "Kuna praegu käib koolivõrgu korrastamine ning osa koole kaob, siis inimesed kardavad oma töökohtade pärast," oletas Narva haridustöötajate liidu juht Alla Putkevitš madala protsendi põhjust. Naise kinnitusel püüab ta inimestele selgitada, et tegemist on üleriigilise aktsiooniga ning see ei mõjuta nende töökohti. "Aga kuna paljuski on tegemist juba vanemate inimestega, siis on nende mõttemaailma raske muuta," lisas ta.
Eesti haridustöötajate liidu esimehe Sven Rondiku kinnitusel on selline probleem kõikides Eesti venekeelsetes koolides. Igal pool on toetus streigile väiksem. "Põhjus on lihtne - kuna vene koole on Eestis vähe, siis inimesed kardavad oma töökohtade pärast," selgitas ta ning lisas, et ehkki streigis osalemine ei tohiks mõjutada õpetajate töökohta, kasutavad asutuste juhid ja omavalitsused seda hirmu ära.
Juhul kui palgaläbirääkimised tulemusi ei anna, ähvardab Eesti haridustöötajate liit korraldada streigi, mis võib venida isegi mitmepäevaseks. Koolid ja lasteaiad võivad selleks ajaks oma uksed sulgeda. Kuidas kooli või lasteaia tööd streigipäeval korraldatakse, otsustab asutuse juht koostöös kohaliku omavalitsusega.
Õpetajad nõuavad 20protsendilist palgatõusu ning Rondiku kinnitusel tähendaks nende nõudmiste täitmine riigieelarve suurenemist 0,56 protsendi võrra. Seni on riik kinnitanud, et ei leia vahendeid õpetajate palga tõstmiseks.