Ida-Viru ametiühingud valmistuvad streikideks

Viimati toimus Ida-Viru ametiühingute suurem väljaastumine 2009. aasta kevadel, mil käidi Tallinnas protestimas Eesti Energia plaani vastu importida suveperioodil rohkem elektrit ja saata oma töötajad sel ajal pikemale sundpuhkusele. Foto: SCANPIX

Ida-Viru ametiühingud kavatsevad aktiivselt osaleda 5. märtsil algavas streikide laines, millega protestitakse kollektiivlepingu seaduse muutmise vastu.

Et riigikogu õiguskomisjon ei toetanud eile Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) ettepanekuid kollektiivlepingu seaduse muutmisel, otsustas ametiühing alustada 5. märtsist üleriigiliste streikide lainet.

EAKLi esimees Harri Taliga ütles BNSile, et sel laupäeval, 18. veebruaril toimub Tallinnas Kanuti aias miiting ning järgmisel nädalal on piketid ja meeleavaldused teistes Eesti linnades ning ettevõtetes.

"5. märtsil algatame streigilaine," ütles Taliga, täpsustades, et tegemist ei ole ühe suure üldstreigiga, vaid eri aegadel ja eri kohtades toimuvate streikidega.

Mõõt täis

EAKLi Ida-Virumaa osakonna esimees Aleksandr Startsev kinnitas Põhjarannikule, et ametiühingu liikmed Ida-Virumaal kavatsevad nii eelseisvatel miitingutel kui streikides aktiivselt ja massiliselt osaleda.

"Praegu korraldame inimeste sõitu 18. veebruari miitingule Tallinna. Huvilisi on väga palju - ainuüksi energeetikute seas 400 inimest," kinnitas Startsev, lisades, et Tallinna miitingule järgnevad suure tõenäosusega piketid ja meeleavaldused ettevõtetes ning Ida-Viru linnades.

Tema sõnul osalevad siinsed ametiühingud kindlasti ka 5. märtsil algavas strekide laines. "Kus, millal ja kui pikad tööseisakud tulevad, on praegu täpsustamisel - iga ametiühing otsustab ise, milleks neil vaim valmis on. Aga nende meeleolude põhjal, mis mulle praegu on teada, võin küll eeldada, et tulemas pole mitte lühikesed tunniajased hoiatusstreigid, vaid ikka vähemalt ühe vahetuse või rohkemgi kestvad tööseisakud," sõnas ta.

Startsev sõnas, et on teadlik, et streigid elektrienergiat tootvates Ida-Viru ettevõtetes võivad üsna tugevasti häirida riigi igapäevaelu ja majandust. "Tagajärgede pärast peaksid muretsema eelkõige valitsus ja riigikogu, kes on siiani ametiühingute soove ignoreerinud. Me oleme niigi väga kaua kannatlikud olnud ja lasknud end pidada idiootideks, kelle seisukohtadega ei pea arvestama. Ükskord saab mõõt täis. Kui meile tahetakse iga hinna eest sõda kuulutada, siis me peame selle väljakutse vastu võtma," oli ta resoluutne.

Raudteelaste ametiühingu esimees Oleg Tšubarov kinnitas BNSile, et raudteelased osalevad streigis ja see puudutab kogu raudteesektorit. Tema sõnul kinnitab raudteelaste ametiühingu juhatus streigiplaani ja -komiteed 16. veebruaril.

Põhiseadusega vastavusse

Ametiühingu seekordse pahameeletormi on esile kutsunud riigikogu kavatsus muuta kollektiivlepingu seadust nõnda, et tähtaja möödumise tõttu kehtivuse kaotanud kollektiivlepingu pooltel oleks võimalik kollektiivleping üles öelda ja selle edasikehtivus lõpetada.

Praegu kehtiva seaduse järgi sõlmitakse kollektiivleping küll tähtajaliselt, ent tähtaja möödumisel säilib lepingupooltel kohustus lõppenud kollektiivlepingut edasi täita. Lõppenud kollektiivlepingu edasitäitmise kohustus kestab kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni.

Eelnõu algatanud riigikogu õiguskomisjon leiab, et kui uut lepingut sõlmida ei õnnestu, toob selline lahendus kaasa vana lepingu igavese edasikehtimise, mis oleks vastuolus põhiseadusega.

Õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants ütles läinud reedel Põhjarannikule, et vaidluse põhjustanud muudatused on vajalikud, et viia kollektiivlepingu seadus vastavusse põhiseadusega. "Praegune olukord, kus näiteks kaheks aastaks sõlmitud tähtajalised lepingud kehtivad automaatselt veel kolm aastat, on iseenesest absurdne ja see sisaldab ka põhiseaduslikku riivet, mis tuleb kõrvaldada," sõnas Pomerants, soovitades ametiühingutel aktsioonide kavandamise asemel tihedamalt tööandjatega suhelda.