Enamik Ida-Viru lasteaedu jääb streigist kõrvale

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast pikaleveninud remonditöid hiljuti avatud Püssi lasteaed on teadaolevalt Ida-Virumaal ainus, kes 7. märtsil üheks päevaks uksed suleb.
Pärast pikaleveninud remonditöid hiljuti avatud Püssi lasteaed on teadaolevalt Ida-Virumaal ainus, kes 7. märtsil üheks päevaks uksed suleb. Foto: Matti Kämärä

Kui Ida-Viru koolidest ühineb üleriigilise haridustöötajate streigiga enamik, siis lasteaedades ollakse vaoshoitumad: kuna lasteaednike palk tuleb kohalikult omavalitsuselt, mitte riigilt, nagu kooliõpetajatel, ei soovita oma leivaisa vastu minna.

Selliseid lasteaedu, kus uksed streigipäeval suletakse, on Ida-Viru maakonnas eilsetel andmetel üks. Püssi lasteaia Marjake kollektiiv jõudis eile üksmeelsele otsusele, et 7. märtsil korraldatakse toetusstreik ja lapsi vastu ei võeta.

"Lastevanemaid teavitame nii kirjalikult kui suuliselt. Pooled vanema rühma lastevanemad on juba varem huvi tundnud, kas me streigime, ja sellele toetust avaldanud. Eks neljapäeval ole rohkem reaktsioone näha," ütles direktor Anu Soosaar.

Ta lisas, et streigiga toetatakse nii kooli- kui lasteaiaõpetajate palgatõusu nõudmisi, samuti lasteaiaõpetaja puhkuse pikendamist 42 päevalt 56-le.

Illuka lasteaed, mis on kooli osa, ühineb samuti haridustöötajate tööseisakuga, kuid maja jääb avatuks. "Palume lastevanemail võimaluse korral lapsi mitte tuua ja õpetajate palganõudmisi toetada, aga kui häda käes, siis võtame vastu," ütles Illuka kooli direktori asetäitja Gerli Anveldt. "Paneme kodulehele üles teate, et 7. märtsil pakume lastehoiuteenust ilma õppe- ja kasvatustegevuseta," lisas ta.

Iisaku lasteaia Kurekell personal polnud eilseks juhtkonda streigist ametlikult teavitanud, kuid on otsustanud tööseisakuga liituda. Õpetaja Riina Karri sõnul oodatakse lastevanemate tagasisidet, et saada teada, kui palju lapsi kohale tuuakse, ja otsustada, kuidas streigipäeval tööd korraldada. "Kuna see tekitab probleeme peredele ja inimesed hoolivad oma tööst, võttiski seisukoha langetamine streigi suhtes nii kaua aega," märkis ta.

Sõltub vanematest

Tudulinna lasteaed teeb otsuse tööseisaku kohta lastevanemate arvamuste põhjal. "Tahame olla solidaarsed, aga streigime sel juhul, kui vanemad, samuti lastekodu on nõus lapsi koju jätma. Kui ei, siis oleme tööl. Kui uksi kinni ei pane, ei näe streikimisel mõtet," ütles õpetaja Tiia Mesi.

Voka lasteaed Naksitrallid ei streigi, aga on pannud teele toetuskirja. "Kaalusime teha ka toetusstreiki, aga me ei tahaks lastevanemaid traumeerida. Samuti pole meil pretensioone Toila vallale, kes pole meil rasketel aegadel tööaega piiranud ega töötasu alandanud," rääkis direktor Julie Laur.

Ka Avinurme lasteaed ei soovi oma leivaisa vastu astuda. "Kollektiiv on mõttes ja südames selle poolt, et üldhariduskoolide õpetajatel tõstetakse palka, aga meie tööandja on vallavalitsus, kes pole meil masuajal tööaega lühendanud ja võimaldab 56 päeva puhkust. Ja milles on lastevanemad süüdi, et riik ei maksa õpetajatele korralikku palka?" arutles direktor Piret Haav.

Linnad ei lähe kaasa

Kui Ida-Viru maalasteaedade seas on mõned streigist osavõtjad, siis linnadest on Püssi erand - ei Kohtla-Järve, Kiviõli, Sillamäe linnavalitsus ega Jõhvi vallavalitsus ole saanud teadet oma lasteaedade streigi kohta.

Streigist jäävad kõrvale ka Narva lasteaiad. "Tundub, et lasteaednikud ei mõistnud õigeaegselt, et võivad ka streigis osaleda, küll aga tulevad nad välja 7. märtsil linnas toimuvale õpetajate miitingule," ütles Narva haridustöötajate liidu juht Alla Butkevitš.

Narva lasteaia Päikene juhataja Heli Adamovitš kinnitas, et ükski õpetaja pole tema poole streikimise sooviga pöördunud. "Kui oleks pöördunud, siis mul poleks selle vastu midagi. Võib-olla on põhjus selles, et oleme keelekümbluslasteaed ja meie keelekümblusõpetajad saavad lisatasu. Üldiselt on Narva lasteaiaõpetajate palgad ühed madalamad."

Sillamäe lasteaia Pääsupesa juhataja Krista Lilleväli oletas, et streigis ei osaleta, kuna töötajate hulgas pole ametiühinguliikmeid ega streigiaktiviste. "Meil keegi initsiatiivi enda peale ei võtnud. Sillamäe linnas pole lasteaednikel ka kõige viletsamad palgad. Toetame kooliõpetajate nõudmisi, aga väga nahutada me oma linna ka ei taha."

Kohtla-Järve linnavalitsuse hariduse peaspetsialist Eha Karus arutles, et linnalasteaedade streigist kõrvalejäämine võib olla seotud infopuudusega. "Võib-olla vabariigist tulnud info ei olnud kõigile üheselt arusaadav ja jäi mulje, et streik on suunatud ainult kooliõpetajatele, kes saavad palka riigieelarvest. Lasteaedades mõeldakse võib-olla rohkem ka sellele, kuhu vanemad streigipäeval oma lapsed panevad. Kui vanemal pole last kusagile jätta ja ta ei saa tööle minna, siis see võib tekitada suuri probleeme töökohal."

Lasteaedade õpetajad soovivad üleriigilise streigiga saada kooliõpetajatega võrdset üleriigilist palga alammäära. Eesti lasteaednike liidu juhatuse liige Marju Reinvart märkis, et praegu on palgad omavalitsuseti väga erisugused, sest alammäära pole seadusesse kirja pandud. Lasteaiaõpetaja keskmine brutopalk Eestis on rahandusministeeriumi saldoandmike andmebaasi põhjal 561 eurot.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles