25. aprill 2012, 23:33
Arvet peetakse iga sendi üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötu Andrei, kellele sõber laenuks umbes 80 eurot pangakontole kandis, et too toimetulekutoetuseni kuidagi ära elatud saaks, jäi selle tagajärjel toetusest ilma. Sotsiaalasutus sai saadud rahast teada ja kandis selle töötu tulude reale.
"Mis tulu see on, kui ma selle raha laenasin ja selle tagasi maksma pean?" pahandas Andrei, kes pidi mitmesugustes instantsides käima ja selgitama, et vajas seda raha kommunaalmaksete õigeaegseks tasumiseks. Seda on vaja sellelesamale sotsiaalasutusele aruandmiseks ja see annab õiguse toimetulekutoetust saada.
Loodetud toetusest ilmajäämisega on kokku puutunud teisedki. Näiteks kirjutas toimetusele üks naine, kes pidas juhtunut mingiks arusaamatuseks. Ta pidi sõitma sugulase matustele, aga raha tal ei olnud. Õde kandis tema kontole 10 eurot sõidurahaks. Kujutage nüüd ette tema imestust, kui elatusmiinimumi summat vähendati kohe 10 euro võrra.
Kõik on seadusega vastavuses
Kuidas saavad kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad teada laekumistest toetusesaaja kontole? Väga lihtsalt - nad nõuavad pangakonto väljavõtet, ehkki seda ei ole nende dokumentide loetelus, mis tuleb seaduse järgi koos toetuseavaldusega esitada.
Seadus aga ütleb, et lisaks nimetatud dokumentidele on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda lisadokumentide esitamist. "Selle alusel nõuamegi pangakonto väljavõtet," selgitas sotsiaaltöötajate tegevuse seaduslikkust Kohtla-Järve sotsiaalhoolekandekeskuse direktor Arne Berendsen.
Pangakonto väljavõtet nõutakse ka Narvas, Jõhvis ja Sillamäel. "Meil ei ole sel teemal konflikte ega pahandusi ette tulnud. Kõik teavad, mis juhtudel võib toimetulekutoetusest ilma jääda," kinnitas Sillamäe linnavalitsuse sotsiaalosakonna inspektor Larissa Lutser.
Peaaegu kõik on sissetulek
Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud kulude piirmäärade ulatuses on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse ühise majapidamisega seotud ja ühisel pinnal elavate inimeste kõikide sissetulekutega.
Sissetulekuks aga loetakse praktiliselt kõiki laekumisi inimese pangakontole, isegi lapsetoetust. Sissetulekute hulka ei arvata ainult ühekordseid toetusi riigi- või kohaliku eelarve vahenditest, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus, riigi tagatisel antud õppelaenu ning tööturukoolituses osalemise korral makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust ning tööpraktikas osalemise korral makstavat sõidu- ja majutustoetust.
"Kõik muu, kaasa arvatud tuttavatelt laenuna laekuvad ülekanded, loetakse sissetulekuks, mis mõjutab toetuse summat lähtuvalt toimetulekumiinimumist," selgitas Arne Berendsen.
2012. aastal on toimetulekupiiri määr 76,70 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 61,36 eurot pere teisele ja igale järgnevale liikmele. Tähendab nii palju raha peab inimesel elamiseks kindlasti olema. Kui inimesel puudub igasugune sissetulek, kompenseerib riik ka kommunaalteenused.
Veel üks veealune kari
"Muidugi peavad sotsiaalasutuste inspektorid arusaadavalt selgitama inimesele kõiki toetustega seotud nüansse, sest elus tuleb ette mitmesuguseid olukordi," märkis Arne Berendsen.
Näiteks üks võimalik veealune kari on selline. Lapsed õpivad teises linnas, neil on elamispind, kuid selle eest kompensatsiooni ja toimetulekutoetust saada võivad nad ainult sel juhul, kui teises omavalitsuses elavad vanemad on samuti selle toetuse saajad.
Berendseni sõnul on Kohtla-Järvel praeguse seisuga umbes 800 toimetulekutoetuse ja kommunaalkulude hüvitise saajat. Peamiselt on need töötud, kuid talvel lisanduvad nendele rahvapensioni saajad, töövõimetuspensionärid ning pered, kus töötab vaid üks pereliige.