Kaevandusvesi muutis Kiikla toasooja poole odavamaks
30. mai 2012, 23:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbes pooled Kiikla küla elanikest on saanud juba aastapäevad toasooja kaevandusveest soojust ammutavast katlamajast - ja maksnud selle eest poole vähem kui kütteõli kasutanud katlamaja aegadel.
"See katlamaja on juba tublisti üle aasta töötanud ja meie hinnangul päris hästi," ütles Mäetaguse vallavalitsuse arendusnõunik Jana Pavlenkova eile Kiikla uudse katlamaja avamisel.
Vanasse Sompa kaevandusse kogunenud vee kütteks kasutamise mõtte pani Mäetaguse vallale pähe Jakov Fraiman. Varem oli ta seda pakkunud Jõhvi linnale, seal aga ei võetud vedu. Mäetagusel seevastu haarati mõttest kinni ja arvati hirmkalli soojahinnaga Kiikla just paraja suurusega asulaks, kus pilootprojekt ellu viia.
Hakatuseks uuriti kõike väga põhjalikult - teiste riikide kogemustest alustades ja piirkonna põhjaveega lõpetades.
"Sompa kaevandus jääb Kiiklast poole kilomeetri kaugusele, maa-alused veekogumiskohad, kust vett maa peale pumbati, asuvad küla servas," ütles vallavolikogu esimees Veljo Kingsep kütmiseks vajaliku kaevandusvee läheduse peamiseks põhjuseks, mis andis julguse idee teoks teha.
Vesi kaevandusse tagasi
Kaevandusveel põhineva kütte tehnoloogilise lahenduse projekteerinud OÜ AIT-Nord juhataja Marius Vahter selgitas, et Kiiklas otsustati avatud ringlusega süsteemi kasuks, mis tähendab, et kaevandusest ammutatakse 7-8kraadise temperatuuriga vett, eraldatakse sealt 5 kraadi ja toodetakse sellest kompressorite abil kuni 75kraadine küttevesi; 2kraadine vesi suunatakse aga kaevandusse tagasi. Maksimaalselt - kõige külmemate ilmadega - võetakse kaevandusest vett 74 m³ tunnis.
Ettenägematuks energiasööjaks osutus tema sõnul šahtis asuv pump. "Torustik, kuhu see vett pumpab, on pikk ja pump võtab palju elektrit. Sel aastal täiendati süsteemi automaatikaga, mis pumba tootlust reguleerib."
Katlamajja jõuab kaevandusvesi mööda 1,2 km pikkust toru, kaevandusse tagasi liigub see 1,5 km pikkuses torus. Ennetamaks võimalikke probleeme seoses kaevandusvee puhtusega, lisati süsteemi filter, mis end automaatselt puhastab.
Majad targalt köetud
Varem maksis toasooja megavatt-tund Kiiklas 1700 krooni ehk 108,65 eurot. Elanikud maksid küll vähem, "kõigest" 1200 krooni ehk 76,69 eurot, ülejäänu kattis vald. Nüüd maksab megavatt-tund 900 krooni ehk 57,52 eurot.
"Kui kõik Kiikla elanikud keskküttega liituksid, siis võiks hind kuni 10% langeda. Rohkem mitte, sest torustik on pikk," ütles Jana Pavlenkova.
Kaks asula korterelamut on aga puuküttel ja eramajad pole samuti keskküttest huvitatud. Kavandatavasse uude elamurajooni ehitatavatel elamutel on aga kohustus keskküttega liituda.
Maavanem Riho Breivel meenutas, et kui Mäetagusel kaevandusvee kütteks kasutamisest rääkima hakati, oli paljudel raske nii uudset mõtet omaks võtta.
"Nüüd on kõigil võimalus oma silmaga näha, kuidas asi toimib. Omavalitsused on kindlasti huvitatud, et nende majad oleksid köetud - ja targalt köetud."