Tarastatud teerajad randa tekitavad meelehärmi
26. juuni 2012, 01:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Irina Kedus elab Uuskülas 50 meetri kaugusel järvest, aga ühe suvilaomaniku vahetuse järel enam kodu juurest randa ei pääse. Alajõe vallavalitsus lubab otsida väljapääsu, ehkki võimalusi selleks napib.
Irina Kedus rääkis Põhjarannikule, et elab Uuskülas 1957. aastast ja tänavu tekkis nii temal kui teistel põliselanikest naabritel probleem, kus järveäärse suvila omanike vahetus pani kinni nende ligipääsu randa.
"Lähim läbipääs on nüüd kilomeetri kaugusel, ehkki meie majad asuvad järvest 50 meetri kaugusel. Nüüd on rand muutunud selles kohas surnud tsooniks, kuna vald lasi omal ajal erastada kogu maa, kaasa arvatud teed ja teerajad. Ja meil pole enam õigust järve äärde minna."
Keduse sõnul on ta korduvalt oma murega ka vallavalitsusse pöördunud.
"Kõik on selle probleemiga kursis, aga ei oska olukorda lahendada. Vanade omanikega oli kokkulepe, et võime kasutada seda rada, mis oli algul 1,5 meetrit ja hiljem meeter. Nad pakkusid ka vallavalitsusele, et see ostaks teeraja välja ja tee muutuks avalikult kasutatavaks. Uued omanikud pole sellest huvitatud," rääkis nördinud naine, kes ei mõista, kuidas randa jalutavad külaelanikud suvilaomanikku segavad.
Omaniku õigus
Alajõe vallavanem Vladislav Ivanov tunnistas, et ei pea olukorda normaalseks. "Vallavalitsus teeb kõik endast sõltuva, et leida kompromiss, mis rahuldaks kõiki osapooli. Kahjuks ei ole võimalik tagantjärele seda olukorda muuta."
Ivanov viitas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, et vald ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.
"Kinnistuomanikega, kelle kinnistut läbib tee, mida kasutavad ka teised isikud, oleme sõlminud teede avaliku kasutamise lepingu. Avaliku kasutamise lepingu järgi on tee avalik ning omanik ei tohi takistada liiklust sellel. Kahjuks on sellise lepingu sõlmimine võimalik ainult kinnistuomaniku nõusolekul," selgitas vallavanem.
Probleeme mujalgi
Eelmisel nädalal kirjutas Põhjarannik, et ühe kinnistu omaniku vahetus muutis randa pääsemise võimatuks ka naaberkülas Kurul suvitajatele. Aastakümneid Kurul puhanud Kristel Järva juhtis Iisaku vallavanemale saadetud kirjas tähelepanu sel suvel tekkinud probleemile, et kõik ligipääsud Kuru rannale on maantee ja ranna vahelise ala omanike poolt blokeeritud.
Järva hinnangul ei saa kuidagi normaalseks pidada, et päise päeva ajal ja jalgsi liikudes ei pääse avalikku randa, eriti külas, kuhu on aastakümnetega rajatud kümneid suvilaid. "Samuti on ebanormaalne, et tuleb kilomeetreid edasi-tagasi kõndida ja otsida, kust leida mõni auk, mida keegi pole veel märganud kinni panna."
Iisaku vald lahendas olukorra detailplaneeringuga ja nii tekkis paarkümmend meetrit eemale avaliku kasutusega tee. Vallavanem Avo Kiir selgitas, et kui Kuru kaupluse kinnistu omanik algatas detailplaneeringu, et maa kruntideks jagada, pani vald tingimuseks, et randa viiv tee peab minema valla omandusse.
"Omal ajal tagastati ju maad nii, et kõik vanad teed mõõdeti kruntide sisse, ja kohalikul omavalitsusel on seda tagantjärele võimatu reguleerida, ainult läbi detailplaneeringu," märkis Kiir.