Kohtla-Järve mägedel käivate hiigeltööde mõttekus kahtluse all

Kohtla-Järve poolkoksimäe sulgemistööd. Foto: Peeter Lilleväli

Tunamullu oktoobris avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kohtla-Järve poolkoksimäe sulgemistööd lausa stahaanovlike sõnadega, praegu aga teevad erinevate valdkondade teadlased mägede liigutamise maatasa.

Kui 323 miljonit krooni maksvaid töid plaaniti, ei küsinud teadlastelt keegi, mida nemad arvavad. Postimees küsis seda nüüd ja valdav on arvamus, et keskkonnale tehakse pigem kahju kui kasu, kirjutab Postimees.

Kasvanud puud võeti maha

Veel paari aasta eest kasvasid sellel nüüd pigimäel kohati juba kümnekonna meetri kõrgused puud ja nõlvadele oli tekkinud ka huumusekiht. Siinseal leidus kaitsealuseid orhideesid. 90 hektarist umbes 70 hektarile olid puid istutanud terved põlvkonnad koolilapsi. Metsateadlase Elmar Kaare jaoks oli väga aluselise pinnasega mägede metsaga katmine elutöö. Selle teadustöö vastu ei tundnud projekti koostajad Kaare sõnul mingit huvi. "Kus raha ja võim, seal võib teha kõike," on Kaar nördinud. "Praegu tehti keskkonnale kahju. Ehkki nad istutavad sinna asemele, ei anna see esialgu mingeid tulemusi. Selle ala uuesti haljastumine ei tule kõne alla enne kümmet aastat."

Aga küsimus ei ole sugugi ainult metsas. Häda on selles, et mäe sulgemise eeluuringuid ja projekte juhtinud firmad Ramboll Finland, EL Konsult ja keskkonnamõjude hindamise läbi viinud Maves kaasasid oma tegevustesse küll mõne üksiku Eesti teadlase, kuid kelle seas polnud maaülikooli metsandusasjatundjaid ega Tallinna tehnikaülikooli geolooge. Kiviõli ja Kohtla-Järve mägede sulgemise ettevalmistamise ekspertrühma kuulus vaid kaks inimest, kes töötavad teadusasutustes. Küll aga sõelusid Kohtla-Järve vahet Ramboll Finlandi soomlased, kelle jaoks see oli tõenäoliselt esmakordne kokkupuude põlevkivi jäätmetega.

Poolkoksi peale poolkoks

Tuhamägede sulgemisega tegeleva keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonnaga samaaegselt viis aga ministeeriumi veeosakond läbi uuringuid, mida saanuks kasutada mägede sulgemise juures, ent ometi ei kasutatud. Mullu märtsis esitleski ministeerium Norra riigi rahastatud projekti "Jätkusuutlik põhjaveeseire süsteem Ida-Viru maakonnas" tulemusi. Põhjalikus uuringute paketis oli ka Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemteaduri Leo Vallneri töö. Eesti hüdrogeoloogia korüfeede hulka kuuluv mees oli 1980. aastate lõpus üks neist teadlastest, kes julges astuda fosforiidisõja eesliinile. Vallneri sõnul jäi talle mulje, et keskkonnaministeeriumi üks käsi ei teadnud, millega teine tegeles.

Toosama Vallner tegeles veeseireprojekti raames põhjalikult Kohtla-Järve poolkoksimäega seonduva pinna- ja põhjavee reostuse modelleerimisega, töö lõpphinnang oli mäel juba alanud ümberkujundamistööle hävitav. "Hoolimata projekti väga suurest maksumusest, on selle teaduslik argumentatsioon nõrk," kirjutas Vallner.

Hüdrogeoloogi häiris mõistagi eelkõige sulgemistööde hüdrogeoloogiline osa, aga eks olegi vesi ja õhk need kanalid, mida mööda reostus mäest kaugemale levib. "Maksumaksja seisukohalt on kõige olulisem saada teada, milline on mäe sulgemise tööde majanduslik mõju ja keskkonnakasu." Seda aga Vallneri väitel teada ei saa. Selle asemel piirdub keskkonnamõjude hindamise aruanne üldsõnalise väitega, et nii pinna- kui põhjavee kvaliteet paraneb. "Lõppkokkuvõttes tekib küsimus, kas kogu see ettevõtmine on majanduslikult mõistlik, või on tegemist fondiraha väärkasutamisega?" küsis Vallner oma töös. Ent pinnase ümbertõstmine jätkus.

Selleks, et niiskus ei pääseks mäele ligi, kaetakse see bentoniitmattidega, mis sisaldavad savipulbrit. Peale tuleb veel geosünteetikast drenaažimatt - sarnaseid lahendusi kasutatakse tavaprügilate katmisel. Kogu kupatuse peale tuleb aga värske poolkoksi kiht. Mäe vahetu sulgemisega seotud allika sõnul nägi Ramboll Finlandi tehtud eelprojekt algul ette, et piisab pelgalt poolkoksimäe katmisest sellesama poolkoksiga, mis on värske. "Öeldi, et kui panna ahjust tulnud poolkoks 24 tunni jooksul paika, tekib seal selline kristallisatsioon, mis muudab materjali vettpidavaks kihiks," lausus tundmatuks jääda sooviv allikas. "Aga katend muudeti ümber, sest hiljem selgus, et me elame põhjamaal ja meil on talv. Kui see värske poolkoks saab ühe talve külma ja sulab kevadel üles, siis ta ei pea enam vett." Siis pakkusidki ehitajad allika sõnul ise välja bentoniit- ja drenaažimatid.

Jope peale kampsun

Vallneri sõnul seisneb absurd aga selles, et ka matid kaitsevad mäge vee eest vähem kui mägi ise. Juba keskkonnamõjude hindamise aruandes seisab, et mägi on poolest meetrist sügavamal kihtide kaupa tugevalt tsementeerunud, mis tähendab, et see on kõva nagu kivi ega lase naljalt vett läbi. "Projekti tegijad loodavad peatada sademevee pääsemist poolkoksimäe sisse, kus vesi reostuks," selgitas Vallner Postimehele. "Nende loogika on, et kui midagi ei pääse mäe sisse, siis ei pääse reostunud vesi ka mäe ümbrust reostama." Paraku on tuhamäe kui terviku veetakistus Vallneri modelleerimiste kohaselt mitmekordselt suurem kui kattekihil, mida mäe peale pannakse. Piltlikult öeldes tahetakse panna jopele peale vihma kaitseks kampsunit.

Teiseks on tuhamäe alune reostunud vee kogum kujunenud välja aastate jooksul. Mudelid näitavad, et see reostus ei laiene enam märkimisväärselt järgmise saja aasta jooksul. "Mäe tasandamist ja kattekihiga katmist poleks olnud vaja teha," lisas ta. Tõsi, mäe ümberehitajate väitel peaks mäega seonduv veereostus hakkama tempokalt kahanema, ent juba keskkonnamõjude hindamise arutelul juhtisid teadlased tähelepanu selle väite küsitavale teaduslikule argumentatsioonile.

Vallner ei väida kaugeltki seda, et kõik kulutused mäele on mõttetud. Tema jutu järgi olnuks keskkonnale parimaks lahenduseks teha mäe ümber korralik ringkanal, mis korjab reostunud vee kokku ja viib seejärel puhastisse. "Aga mäe enda oleks pidanud minu arvates rahule jätma," lausus ta.

Teadlaste argumentidega arvestamine olnuks Vallneri sõnul võimalik ka palju varem kui eelmise aasta märtsis. Tegelikult modelleeriti ja uuriti Norra riigi raha eest veereostust juba 2000. aastate esimesel poolel. Vallneri väitel kinnitas ka toona tehtud töö, et mäe tekitatav põhjaveereostus ei laiene.

Kus on eksperdid

Vähemalt sama kriitiline oli keskkonnamõjude hindamise aruande arutamise ajal 2007. aastal traagiliselt hukkunud legendaarne looduskaitsja Heino Luik. "Aruande koostamine ei toetu põhjendatud metoodikale," teatas ta. "Juriidilis-tehniliste aspektide kõrval pole arvestatud ökoloogilisi ja majanduslikke aspekte. Metoodika vajab täiendamist ja sellest lähtudes tuleb täiendada ka aruannet. Ilmselt on vajalik kaasata täiendavate erialade eksperte, teha täiendavaid analüüse, mudelkatseid ja riskianalüüse. Vastasel korral pole välistatud soovitule vastupidised tulemused, täiendav oht keskkonnale ja suured asjatud kulutused."

Hiigelmäe jalamil tegutseva Viru Keemia Grupi tehnikadirektor Meelis Eldermann usub siiski, et mäe katmise tööd on pigem kasulikud. "Kui mäel on ühtlane kuju ja vesi sajab nõlva peale, siis on vee filtreerumiseks läbi mäe vaja aega," lausus ta. "Kui vesi sajab, siis suurem osa veest valgub edaspidi ikkagi mööda mäe nõlva alla, sest veel ei jää filtreerimiseks piisavalt aega." Tööde üheks eesmärgiks oli muuta mäe nõlvade kallak laugemaks, väidetavalt vähendab see nii varingu- kui põlenguohtu ja soodustab pinnavee allavoolu. "Osa peale sadavast veest pääseb tõesti mäe sisse," kinnitas Eldermann.

Eldermann on nõus, et isegi mäe katmiseta ei laieneks enam sellest lähtuv põhjavee reostus. "Aga küsimus on selles, et reostus peab tööde tulemusena vähenema. Mina usun, et see väheneb." Paraku tunnistab ka Eldermann, et tema räägib kui praktik, mitte teadlane. Keskkonnamõjude hindamise aruannet teravalt kritiseerinud maaülikooli mullateaduse ja agrokeemia osakonna dotsent Enn Leedu hinnangul reostatud põhjaveega ala ilmselt suureneb, sest tööde käigus aktiviseeritakse praeguseks stabiliseerunud poolkoksipuistangud. Selles, et mägi vajanuks eelnevalt rohkem geoloogilisi uuringuid, on teadlastega ühel meelel ka Eldermann.

Samuti on Eldermann teadlastega ühel meelel selles, et just mäe ümberkujundamistööd on põhjus, miks läksid põlema varem vähem kui sajakraadise temperatuuriga kuumenemiskolded ning temperatuur kerkis ligi tuhande kraadini.

Oma raha eest ei teeks

Geoloog ja Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura oli üks vähestest mäe sulgemistööde eeluuringutesse kaasatud Eesti teadlastest. Teisalt juhtis tema ka Ida-Viru põhjaveeseire projekti, mille raames Vallner andis samadele sulgemistöödele hävitava hinnangu. "Kahjuks võib jah seada kahtluse alla keskkonnaministri poolt mägede sulgemistööde algul öeldud sõnad, et nüüd lahendatakse üks Ida-Virumaa keskkonnaprobleem ja prügilad ei reosta varsti enam piirkonna põhja- ja pinnavett," lausus Postimehele Puura.

Puura ei kiirusta küll hukka mõistma mägede sulgemistöödele eelnenud uuringuid, küll aga on tema hinnangul Euroopa Liidu rahastatud programmide suurimaks hädaks nende kitsad eesmärgid, mis ei lahenda laiemaid probleeme. Nõnda ei ole Kohtla-Järve poolkoksimäe sulgemise peaeesmärk niivõrd jääkreostuse vähendamine, vaid mäe ehk poolkoksiprügila sulgemine kui asi iseeneses. "Vallner kaardistas jääkreostuse leviala ja selgus, et probleem on tõsine. Kui nüüd küsida, kuhu on keskkonnaseisundi parandamise seisukohalt mõttekas raha suunata, siis oleks ju tõepoolest võinud seda raha kasutada teisiti," lausus Puura. "Aga see raha kulus konkreetse direktiivi täitmiseks. Vallneril on ilmselt õigus, et algse reostuskolde sulgemine mõjutab keskkonda suhteliselt vähe ja pikaajaliselt."

Puura hinnangul ei teeks Eesti riik tõenäoliselt oma raha eest säärast poolkoksimäe sulgemise hiigelprogrammi. "Aga sama võib öelda väga suure osa eurorahade kohta," ütles ta.

Keskkonnaministeerium: sulgemine on kasulik

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist, Kohtla-Järve tuhamägede projektijuht Raimo Jaaksoo keeldus telefonivestlusest Postimehega ja nõudis selle asemel kirjalikke küsimusi. Mägede eelprojekti juhtivpartneri Ramboll Finlandi Eesti haru juht ei osanud kommentaare toimunule jagada. Sestap on Postimehel vaid keskkonnaministeeriumi vastused kirjalikele küsimustele.

Kellelt tellis keskkonnaministeerium Kohtla-Järve poolkoksimäe sulgemise tööde eeluuringud ja projekti?

Keskkonnaministeerium tellis 2005. aastal riigihanke tulemusena sulgemistööde nn ettevalmistava projekti koos eeluuringutega konsortsiumilt Ramboll Finland (juhtiv partner) ja EL Konsult.

Millal viidi vastavad uuringud läbi ja millal valmis projekt?

Ettevalmistav projekt koos eeluuringutega tehti aastatel 2005-2007.

Millistelt Eesti teadlastelt (nimeliselt) telliti projekti raames uuringuid?

Keskkonnaministeerium sõlmis riigihanke tulemusel lepingu ülalnimetatud konsortsiumiga, kes kaasas projekti alltöövõtjatena vajalike erialade eksperte.

Poolkoksimägi kaetakse lõviosas bentoniitmattidega, aga miks on ometi otsustatud jätta mäe pind osaliselt puutumata ja mattidega katmata sadade ruutmeetrite ulatuses?

Sellise lahenduse nägi ette keskkonnamõju hindamise aruanne, mille tegi AS Maves.

Hüdrogeoloogi Leo Vallneri andmetel pole mäe sulgemistöödest keskkonnale kasu, pigem vastupidi. Kuidas kommenteerite?

Me ei nõustu sellega. Prügila sulgemine tagab keskkonnaseisundi paranemise. See vähendab oluliselt vee, õhu ja pinnase reostust. Oleme palunud Tartu ülikooli teadlastel hinnata seda, kas ja millised lahendusi tuleb teha tehnilises lahenduses uute asjaolude ilmnemisel.

Millised on keskkonnaministeeriumi lahendused mäe sees tekkinud põlengu likvideerimiseks? Millal algavad kustutustööd?

Pärast seda, kui eksperdid on oma hinnangud andnud, saab otsustada edasiste uuringute vajaduse üle ja seejärel saab asuda konkreetse tehnilise lahenduse väljatöötamisele.