Vanemad nõuavad lastele normaalseid tingimusi

21. sajandi Euroopa Liidu lasteaia pesuruum. Tähelepanu tasub pöörata unikaalsele vee äravoolusüsteemile ning põrandavärvi toonile. Foto: Peeter Lilleväli

Samal ajal kui Jõhvi vallavalitsus plaanib miljoniinvesteeringut ametnike tööruumide korrastamiseks, pudeneb lasteaia Sipsik ruumides laest värv, põrandal turritab katkine linoleum ning WC-kabiinide ees puuduvad uksed.

Mitu vanemat pöördus Põhjaranniku poole sooviga pöörata tähelepanu sellele, missugustes tingimustes Sipsikus käivad lapsed on.

"Laps oli šokeeritud, kui rühma tuli, et kõik on nii kulunud ja inetu, nagu oleksime tagasi nõukogude ajas," sõnas nelja-aastase lapse ema Margarita Gratšjova. Tema sõnul on ehmatav, et tänapäeval peavad 4aastased lapsed käima sellistes WCdes, millel pole uksi ees.

"Isegi Viru vanglas on kinnipeetavatel tänapäevased tingimused," võrdles ta.

Olukord troostitu

Põhjarannik käis sel nädalal olukorraga Sipsikus tutvumas ning pilt on osades rühmades tõepoolest troostitu: laest pudeneb värvi, pesemis- ja tualettruumides on eelmise riigikorra ajast pärinev sanitaartehnika, hiiglaslike akende ees pole kardinaid. Tõsi, on rulood, ent üldpilt meenutab poksiveterani naeratust: päikesekaitsed on üle ühe akna.

Lapsevanema sõnul tähendab see, et päike kütab rühmaruumid palavaks, lapsed higistavad ning märjana õue minnes võivad haigeks jääda. "Minu laps ongi praegu haige," lausub ta.

Põhjarannikule teadaolevalt mõõtsid lapsevanemad eelmisel aastal ühes rühmaruumis õhutemperatuuriks +29 kraadi.

Lasteaia juhataja Olga Edovald tunnistab, et osades rühmaruumides on olukord vilets, sest remondimehi pole seal nähtud kõik need 40 aastat, mis lasteaed on tegutsenud.

"Aga vähehaaval oleme ruume vallavalitsuse toel korda teinud," sõnab ta, lisades, et praegu on 12 rühmaruumist remont tegemata veel kolmes. Ent sellegipoolest vajavad uuendamist teisedki ruumid, kaasa arvatud riietusruumid koos logisevate ja inetute kappidega.

"Lasteaia eelarves on remondiks ette nähtud 3000 eurot, kuid ainuüksi ühe tualettruumi remont maksab 6000 eurot," tõi ta näiteks.

Lapsevanem Margarita Gratšjova ütleb, et keegi ei nõuagi mingit peent euroremonti, kuid tema sõnul oleks elementaarne vahetada katkine linoleum, värvida seinad, paigaldada WC-kabiinidele uksed ning riputada akende ette kardinad. See ei ole tema sõnul suur ja kallis töö.

Lasteaia juhataja sõnul tuleb aga teha ka valikuid. Nii näiteks on tänavu lasteaias vastavalt Ida-Eesti päästekeskuse ettekirjutusele paigaldatud vallavalitsuse toel tuletõkkeuksed. "Pidime selle ära tegema, sest tähtaeg lähenes, muidu peaksime maksma trahvi," sõnas Edovald.

Terviseamet tegi 2007. aastal ettekirjutuse, et lasteaias korrastataks igal aastal kas või üks rühmaruum ning seda on juhataja sõnul ka tehtud.

Vallavalitsus: remondime vastavalt võimalustele

Jõhvi vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö nõunik Katrin Tamme ütles, et viimastel aastatel on vallavalitsus lasteaedade remontimiseks eraldanud lisaraha nii valla eelarvest kui taotlenud seda fondidest ning arvestatud on ka lapsevanemate arvamusega remondi osas.

Ta kinnitas, et remondivajadusega arvestatakse ka valla ja vallaasutuste eelarvete ettevalmistamisel. "Nagu igal aastal, viiakse ka selleaastases eelarve ettevalmistusprotessis kokku lasteaedade remondivajadus ja eelarvelised võimalused," teatas Tamme. Ta lisas, et tänavu on vallavalitsus esitanud kaks rahataotlust koos vallapoolse omafinantseeringuga, et mõlemas lasteaias viia remont lõpule.

Olga Edovald ütles, et kolme viimase rühmaruumi kordategemiseks oleks vaja veel umbes 45 000 eurot.

Kevadel müüs vallavalitsus 1,2 miljoni euro eest Uikala prügila enamusosaluse eesmärgiga rahastada praeguse seltsimaja remontimist uhkeks raekojaks, kuhu koliks vallavalitsus.

Põhjaranniku küsimusele, kas vallavalitsuses on arutatud võimalust, et osa prügila aktsiatest saadud rahast suunata lasteaedade kordategemisele, vastas Katrin Tamme: "Tööprotsessis tulevad alati jutuks erinevad variandid".