Tagandatud koolijuht sai kohtus õiguse

Lohusuu kooli direktori ametikohalt tagandatud Heili Eiche nimetas kahe aasta taguseid sündmusi mõistusevastasteks. Foto: Matti Kämärä

Kahe aasta tagune Lohusuu koolijuhi Heili Eiche ametist tagandamise saaga on jõudnud ringkonnakohtusse, sest vald ei soostunud Viru maakohtu otsusega, mille järgi on töölepingu erakorraline ülesütlemine põhjendamatu. 

Kui Heili Eiche naasis kaks aastat tagasi augustis puhkuselt ja kuulis, et tema vastu kogutakse allkirju, mõtles ta esiotsa, et keegi teeb halba nalja. Sest viie aasta jooksul oli ta enda sõnul kuulnud kooli arendamise eest ainult kiidusõnu. Ja nüüd ühtäkki, keset kuuma suve, pöördumised nii vallavolikogult, kooli hoolekogult, õpetajatelt kui lapsevanematelt, mis tipnesid volikogu otsusega ta tööleping erakorraliselt üles öelda.

Eichele heideti muuhulgas ette autokraatlikku juhtimisstiili ja õpetajate arvamuse eiramist, soovi sulgeda kooli vene osa ning suutmatust lahendada huvijuhi käitumisega üles kerkinud probleeme. Koolijuhi sõnul poogiti talle külge asju, mida ta pole teinud, ega antud võimalust selgituste andmiseks.

Ta usub, et kõik neli pöördumist pärinevad ühest sulest, sest sarnanevad nii stiililt kui sisult, ja et allkirjade kogumise pöördumise algatas talle arusaamatutel põhjustel vallavolikogu esimees Toivo Kivi. "Ainult mõistusevastaseks võib nimetada ettevõtmist, mille käivitas Lohusuu juhtkogu - volikogu -, ja tema eesotsas olev juhtoinas," leidis Eiche, kelle eestvedamisel toimunud osalus erinevates projektides tõi koolile lisaraha ligi 250 000 krooni, lisaks mitmeid tunnustusi, kaasa arvatud tiitli Eesti kaunim kool 2006.

Kooli sisekliima huvides?

Kivi, keda Eiche peab nõiajahi niiditõmbajaks, eitas oma rolli allkirjade kogujana. "Siin nähakse jälle minus karu, aga see on naeruväärne. Kooli sisekliima oli juba selline, et kui seda otsust poleks tehtud, oleks osa õpetajaid lahkunud. Pigem oli vallavalitsuse ja volikogu viga selles, et me varem ei sekkunud," rääkis ta.

Kivi leiab ka kaks aastat hiljem, et Eiche vallandamine oli nii Lohusuu kooli kui kogukonna jaoks ainuõige otsus. "Näiteks sel aastal läks Lohusuu kooli 10 õpilast rohkem kui mullu - see on küll väike, aga Lohusuu kooli jaoks kolossaalne arv, sest õpilaste arv kasvas 32 protsenti."

Ta lisas, et kooli sisekliima on paranenud ja inimesed rahunenud. "Õpetajate soov oli, et koolidirektor tuleks nende endi hulgast. Keegi pole üles tõstnud teemat, et peaks korraldama direktori leidmiseks konkursi. Leian, et see oleks solvav ka praegusele direktori kohusetäitjale Külli Ojale."

Kohus ei nõustu

Viru maakohus tunnistas Heili Eiche töölepingu erakorralise ülesütlemine õigustühiseks, kuid määras hüvitiseks küsitud 12 kuu keskmise töötasu (12 274 eurot) asemel 3 kuu töötasu (ligi 3000 eurot). "Kuna küllalt palju on leidnud tuvastamist, et on olnud põhjust hagejale tema juhtimisstiili osas etteheiteid teha, leidis kohus, et pole põhjust rahuldada hüvituse nõuet suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud," seisab kohtuotsuses.

Samas polnud kohtu hinnangul vajadust tööleping erakorraliselt üles öelda, sest mõjuva põhjuse olemasolu ei leidnud tõendamist. Kohus leidis, et juhtimisstiili vastuvõetamatuse ilmnemisel tulnuks Eichele selgesõnaliselt teada anda, et tema käitumisega ei olda rahul, ja hoiatada tagajärgede eest. Vallavõimud ei suutnud kohtu arvates tõendada, et koolidirektori käitumisega seonduv oleks varem olnud päevakorras.

Samuti seadis kohus kahtluse alla kooli hoolekogu pöördumise, sest istungi kokkukutsumise ja päevakordade osas oli üksjagu segadust, samuti jäi arusaamatuks, miks ei kutsutud koosolekule direktorit ja hoolekogu esinaist.

Kohtu hinnangul jäi tõendamata ka Eiche väidetav sihiteadlik tegevus vene osa sulgemise suunal. Vallavõimud väidavad, et Eiche ei näidanud üles initsiatiivi venekeelse õppe jätkusuutlikkuse tagamiseks, tuues näiteks, et viimane venekeelne koolieelikute ettevalmistusrühm töötas 2007/2008. õppeaastal.

Eiche selgitas, et Lohusuu vald ei ole kunagi eraldanud raha venekeelsete laste eraldi kooliks ettevalmistamiseks ja kohtu hinnangul ei suutnud vallavõimud seda väidet ümber lükata. "Vene osa sulgemine oleks tähendanud kooli kadumist ja sellega oleksin hävitanud ka iseenda töökoha," nimetas Eiche süüdistust jaburaks.

Probleeme saanuks lahendada

Samamoodi ei pidanud kohus tõendatuks, et Eiche ei reageerinud huvijuhi väidetavalt sobimatule käitumisele või et ebaproportsionaalselt suur osa koolitusrahast on kulunud koolijuhi enda koolitusele ja märkimisväärne osa kooli inventarirahast tema kabineti sisutamiseks.

"Erinevate osapoolte pöördumiste sisule tuginedes saab järeldada, et koolis oli probleeme, kuid neid saanuks lahendada, kui nendega oleks tegeletud jooksvalt nende kahe aasta jooksul, mil kostja väitel pinged tekkisid," märgitakse kohtuotsuses.

Vallavõimud on Viru maakohtu otsuse edasi kaevanud. Toivo Kivi märkis, et kui ka ringkonnakohus annab õiguse tagandatud koolijuhile, minnakse edasi riigikohtusse. "Kui kogu volikogu, enamik koolitöötajaid ja lapsevanemaid on ühel meelel, mis peaks siis veel olema koolijuhi ametist vabastamise aluseks?"

Viru maakohtu otsusega pole lõpuni rahul ka Heili Eiche, kes on samuti otsuse vaidlustanud. Tema hinnangul pole õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

"Kui mind poleks niimoodi mõnitatud ja ebaõiglaselt koheldud, poleks mul ju olnud vajadust kohtusse pöörduda," ütles Eiche, kes juhib praegu Põlula kooli Lääne-Virumaal.