Avinurme arengukava püüab Ulvi küla turgutada

Kevadel 2003 uskus Avinurme tollane vallavanem Indrek Kullam, et kooli sulgemise järel koondub sellesse majja piirkonna kultuurielu. Sügisel 2012 seisab vana koolimaja endiselt tühjana. Foto: PÕHJARANNIKU ARHIIV

Avinurme valla äsja kinnitatud arengukavas on mitu plaani seotud Ulvi külaga, et aidata valla suuruselt teisel asulal oma piirkonna keskuseks taastuda.

"Ega me arengukavas teisi külasid tähelepanuta jäta, aga Ulvi on üks õnnetu küla," tunnistas Avinurme vallavanem Raivo Reisenbuk, et ilusas paigas asuva küla ilmet rikuvad tühjad ja osalt ka ohtlikuks lagunenud hooned.

"Tühi koolimaja ja kolmekorruseline elumaja, pooltühi rahvamaja, vana meierei, millele kunagi, kui seda katlamajana kasutati, silikaadist juurdeehitus tehti, tühjad lagunevad laudakompleksid," loetles ta.

Külavanemat Ulvil ei ole, juba pikka aega ei ole.

"Keegi ei taha seda ametit endale võtta," tõdes Ulvi naiste ühenduse üks eestvedajaid Klaarika Klemm.

Külaseltsi asutamisest on tema sõnul juttu olnud küll. Et arendada tuleks siis kas koolimaja või rahvamaja, mõlemat korraga ei suudaks niikuinii. Ja et kas pisike külaselts ühtegi toimimas jaksaks hoida.

"Kauplus ja raamatukogu - ega meil külas pärast kooli kadumist enam muud olegi," nentis ta.

Raamatukogu paikneb rahvamajas. Seal on ka sotsiaaltöötaja kabinet ja pisike saal, kus vahel harva midagi toimub ja kuhu mahub paar-kolmkümmend inimest, aga siis tantsuruumi enam ei ole. Teisel korrusel on suurem saal ka, aga teist korrust ei köeta. Tegelikult on ka alumisel korrusel külm, betoonkarp ei hoia eriti sooja.

Võõrast vara ei lammuta

"Viimasel ajal on kultuuritegevus koondunud rohkem Avinurme alevikku, mistõttu jäävad sellest eemale paljud (vähemobiilsed) inimesed, kes elavad eemal külades (näiteks Ulvi ümber asuvatest küladest käidi varem Ulvil, nüüd on seal tegevused vähenenud). Praeguses olukorras tahavad kõik külad ennast arendada ja luua sotsiaalseid keskusi või muid külaelu jaoks olulisi objekte. /---/ Pigem võiks arendada teatud külad suuremateks keskusteks ümbritsevatele küladele ja teha koostööd raha taotlemisel," on kirjas valla arengukavas.

Eelmisel aastal rekonstrueeris Emajõe Veevärk Ulvi veemajandust. Reoveepuhasti vajaks samuti uuendamist, aga selleks vallal raha ei jätku - isegi mitte omaosaluse jaoks, kui KIKist toetust saaks.

"Tahame tuleval aastal meierei lagunenud juurdeehituse maha lammutada," loodab vallavanem ulvilased vähemalt ühest kolehoonest vabastada.

Vanadel lautadel, nagu ka osal tühja korterelamu korteritest, on kusagil omanikud olemas. Vallasekretär on püüdnud nende jälgi ajada, ent suurelt jaolt on otsingud liiva jooksnud - näiteks kakskümmend aastat tagasi kolhoosilaudad poolmuidu ostnud inimesed on ammu Eestistki lahkunud.

Ulvi kergliiklustee, kah aregukavas kirjas, on tegelikult osa maanteeameti Rakvere-Luige maantee renoveerimisprojektist.

"Kindlasti oleks seda teed meile vaja," ütles Klaarika Klemm, et sedakaudu käivad lapsed koolibussile ja ka teised ümbruskonna külade inimesed liiguvad seal päris tihedalt.

Koolimaja ja rahvamaja tulevikku arengukava ette ei näe. Ei osanud seda näha ka Ulvi piirkonnas elavad inimesed, kui vallajuhid arengukava kinnitamise eel nendega mitu tundi aru pidasid.

Vaikelust äratada

Raivo Reisenbuk ütles, et Ulvi küla elanike vähenemine on viimasel ajal pidurdunud.

"Kohalikud inimesed räägivad, et sealt hakati ära minema juba pärast kolhoosi kadumist, kui enam töökohti ei olnud, nii et kooli sulgemine oli pigem tagajärg kui põhjus," on küla vaikusse vajumine olnud tema sõnul pikk protsess.

Mõned uued inimesed on juurde ka tulnud - näiteks üks Tallinna mees, kes metsa ostetud majas mitu aastat üksnes suvitas, ent nüüd käis vallas tee parandamise võimalusi uurimas ja ütles, et kavatseb sinna püsivalt elama asuda.

Kas ja kuivõrd suudab kõhnukese eelarvega vald aidata ühel külal vaikelust ärgata?

"Lahendusi eriti ei ole, aga me püüame. Kuidagi ei tahaks, et see küla hääbuks," ütles vallavanem.