Kohtla-Järve mustal mäel jätkuvad katmistööd

Väiksema mäe nõlvad olid laugemad ja nende katmine lihtsam, suurel mäel võib talvel lume ja libedaga probleeme tekkida. Foto: Matti Kämärä

Suure mäe kujundamise lõpetamist takistab lakkamatust vihmast tekkinud libedus, katmist saab aga jätkata ning sademevee drenaaži rajamine jätkub ka külmadega. 

"Suured traktorid saatsin mäe pealt minema - nõlvad on nii libedaks muutunud, et enam sealt üles ei lähe," tunnistas Kohtla-Järve poolkoksimägesid sulgeva ASi Merko Ehitus Eesti objektijuht Tarvo Terase, et mõne töö jätkamise seisukohalt on olukord päris trööstitu. "Kolmandat kuud jutti muudkui sajab. Aitaks pooleteisest vihmata päevast, et piisavalt ära kuivaks ja rahulikult edasi saaks tegutseda. Aga isegi kui mõnel korral see poolteist päeva kuiva on pidanud, siis tuleb kohe uus vihm jälle otsa."

Mäe kujundamisega on ehitajad üsna lõpule jõudmas, umbes viis protsenti on veel teha jäänud. Selle viimase otsaga tuleb nuputada ja nipitada, sest teisaldatavast mäematerjalist on puudus käes - ilmnes, et põlenud poolkoks tiheneb oluliselt rohkem, kui seda osati ette näha.

Bentoniitmattide ja värske poolkoksiga on katta jäänud umbes 40 protsenti kogu kaetavast pinnast ja seda tööd ilm praegu veel väga ei sega.

Kaks kilomeetrit drenaaži

Oktoobri lõpus asuti rajama ümber mägede kulgevat drenaažisüsteemi, mis mägedest imbuva nõrgvee kinni püüab ja settebasseini juhib, kust see hiljem puhastusseadmetele suunatakse. Ühtekokku tuleb seda ehitada pisut üle kahe kilomeetri - 740 meetrit toruga graniitdrenaaži, 490 meetrit toruga ja 860 meetrit ilma toruta aherainedrenaaži - ning puhastada 4,3 kilomeetrit olemasolevat kraavi.

"Ühes lõigus peame graniitdrenaaži tegema sellepärast, et seal sisaldab vesi happegudrooni - see on bituumeni sarnane ollus, mis tuleb mäes olevast põlevkiviõlijäägist - ja aheraine ei pea sellele vastu," selgitas Tarvo Terase.

Sessamas kohas olid buldooserid eile ametis endale jalgealuse kindlustamisega - lodupinnas on sedavõrd pehme, et üks buldooser vajus hiljaaegu roomikute ulatuses sisse ja omal jõul välja ei pääsenudki. Nüüd tõstetakse püdelat ollust kopatäite kaupa kõrvale ja haugatakse mäeservast tahket materjali selle asemele täiteks.

Põlengualaga veel selgust ei ole

Kuidas toimetada kevadel ilmsiks tulnud ebastabiilsel alal, kus põlenud tühimikesse kogunud gaas kevadel nädalapäevad lausa leegiga põles, pole veel päris selge. Heaks on küll kiidetud nii Tartu ülikooli kui Saksamaa firma DMT GmbH ekspertide soovitus takistada sel alal õhu juurepääs ja vajaduse korral pumbata kuumakolletesse jahutamiseks tuha ja vee segu, ent veel ei ole teada, kuidas nende tööde ohutus tagada ehk ebastabiiline nõlv püsivaks muuta.

Põlenguala stabiilsusuuringud on Merko Ehitus Eesti eestvõttel küll tehtud, ent tulemusi oodatakse alles järgmisel nädalal. Temperatuuriuuringuid alustab OÜ Geoengineering lähipäevil ning selle tulemusena kaardistatakse kõrge temperatuuriga alad. Saksamaa firma teeb ka geofüüsikalised uuringud, et määrata kindlaks põlengualal olevad võimalikud tühikud. Seejärel asutakse välja töötama nõlva püsivaks muutmise meetodit.

"Kontseptsioon on meil muidugi olemas, sealhulgas eri variandid, kuidas seda võiks teha. Uuringute tulemused määravad, milline neist variantidest parim on, millises ulatuses sellel alal pinnast teisaldada saab ja milliseks jääb selle osa mäe kuju," ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Raimo Jaaksoo, et jõuludeks peaks selgus käes olema.

Alguses kaalumisel olnud variant nõlva lõhkamise abil stabiliseerida jäeti kõrvale, kui selgus, et lõhkamiseks vajalik puurauk juba puurimise ajal kinni varises.