Orulaste võlg kommunaalteenuste eest on üle 190 000 euro

Oru Kodule teevad muret tühjad korterid. Kui linnale kuuluvatele korteritele võib leida üürnikud või ostjad, siis erastatud ja mahajäetud korteri koguvad ainult võlgu. Foto: Peeter Lilleväli

Kohtla-Järve Oru linnaosas kommunaalteenuseid osutava munitsipaalettevõtte Oru Kodu uus juht Valeri Grušenko ütleb, et aastatega kogunenud võlgu on elanike vaesuse tõttu väga raske kätte saada.

Oru Kodu on viimase aasta jooksul teist korda saanud uue juhtkonna. Mullu juulis kõrvaldati juhatuse liige Anatoli Kondurov ametist revisjoni tulemusel ilmnenud finantsdistsipliini rikkumiste ja ebakorrektse asjaajamise eest. Oru Kodu tegevust hakkas tollal uurima ka majanduspolitsei. Kohtueelne menetlus jätkub täna.

Võlgadega on olukord endine

2011. aasta juulis juhatuse liikmeks nimetatud Ülar Nuggis ütles toona, et ta esmane ülesanne on elanike võlgnevusi vähendada. Tema meelest ei olnud sellega enne peaaegu tegeldudki.

Aasta ja kolm kuud hiljem vabastati Nuggis ametist. Oru Kodu nõukogu leidis, et Nuggis ei täitnud oma ülesandeid korrektselt, sealhulgas ei tegelenud võlgnikega. Kütteperioodi alguseks võlgnesid elanikud ainuüksi kütte eest 46 000 eurot.

Et asula ei jääks külma kätte, eraldas linn oma eelarvest gaasi eest tasumiseks algul 30 000 eurot ja seejärel veel 12 000 eurot, sest Oru Kodul õnnestus elanikelt kokku saada vaid 4000 eurot.

Võlgu ollakse kõige eest

Hiljuti Oru Kodu uueks juhatuse liikmeks saanud Valeri Grušenko ütleb, et praegu on kõige tähtsam talv üle elada. 1996. aastast töötanud katlamaja ja soojustrassid vajavad kallist remonti.

Pealegi on elanikud võlgu ka muu kui sooja eest. Oru Kodu arvete järgi on orulased kõigi kommunaalteenuste eest võlgu üle 190 000 euro.

"Kohtusse on antud 42 võlgnikku ja kohtuotsusega hakkame neilt saama 26 eurot kuus, sest inimesed elavad elatusmiinimumist," räägib Grušenko. "Probleeme tekitavad tühjad korterid. Kui munitsipaalkorterid üritame välja üürida või maha müüa, siis erastatud ja mahajäetud korteritega oleme hädas."

Grušenko sõnul on korteriomanikud kas kadunud või ei suuda lihtsalt maksta. Inimesed püüavad oma kortereid müüa või ära anda, kuid neid ei taheta. Omanikel esineb ka selliseid olukordi, et tahaks korterist loobuda, kuid ei saa, sest notar nõuab abikaasa nõusolekut. Viimane on aga ammu Venemaale sõitnud ja teda pole võimalik leida.

"Kahjuks on see kunagiste suurtootmiste juurde tekkinud asulate saatus, antud juhul mõtlen endist turbakombinaati," märgib Grušenko. "Kombinaat lagunes ja kõik hakkas allamäge veerema."

Vesi võib kallimaks minna

Kui soojus on Orul kallis seetõttu, et katlamajale vajalik gaas on viimasel ajal neli korda kallimaks läinud, siis vesi on odavam kui teistes Kohtla-Järve linnaosades. Valeri Grušenko tunnustab, et Oru Kodu müüb vett sisuliselt omahinnast odavamalt. Sellegipoolest võlgnetakse vee eest 6000 eurot.

Oru Kodu nõukogu otsustas elanike veevarustuse üle anda Järve Biopuhastusele. Põhjenduseks suure ettevõtte võimalus investeerida veetrasside renoveerimisse. "Ise me seda ei suudaks," tunnistab Grušenko.

Suuline kokkulepe Järve Biopuhastusega on juba saavutatud ja läbirääkimised käivad selle üle, mis kujul veetrassid üle anda. Grušenko arvates peab vee hind tõusma, olenemata operaatorivahetusest.

Aselinnapea Ljudmila Jantšenko leiab, et vee hind peab Orul olema samasugune kui mujal linnas. Tema sõnul on teenus Orul seetõttu nii odav, et linn ei ole veetrassidesse investeeringuid teinud.