Katsetused rikkusid paljude majade küttesüsteeme

Eile pöördus korteriühistute esimeeste delegatsioon linnapea poole, lootes tema abile, sest VKG Soojuse tõttu kannatab iga päevaga rohkem maju. Foto: NIINA VOROPAJEVA

Paljudes Kohtla-Järve majades on soojavarustus häiritud: kord langeb surve, kord ei vasta VKG Soojusest tuleva vee temperatuur graafikule, kord on süsteemis õhk. Mõnede korterite kütteradiaatorid on ülikuumad, teisal hoopis külmad.

Järve linnaosa majahaldurite ja korteriühistute esimeeste sõnul algasid probleemid 5. oktoobril ning muutusid massiliseks 12. novembrist. Rõhu ja temperatuuri kõikumine häirib küttesüsteemi tööd.

Telefoni ja elektronpostiga tehtud pöördumistele pole VKG Soojus adekvaatselt ja arusaadavalt vastanud.

Süsteemi sattus õhk

Korteriühistute esimehed märgivad, et 15. novembrist alates ringleb süsteemis õhk. Viienda korruse korterites asuvatest õhuventiilidest õhu väljalaskmine ei anna tulemust, sest õhku tuleb süsteemi juurde ja soojuskandja tsirkulatsioon katkeb taas.

Algul oli süsteemi tuleva vee temperatuur nõutust madalam. Praegu annab VKG Soojus majadesse vett, mille temperatuur on 82 kraadi, mis ei vasta lepingus olevale graafikule. Alles teisipäeval, 20. novembril, kui vee temperatuur langes 80 kraadini, ilmus lehes VKG Soojus teade selle kohta, et seoses Kohtla-Järve - Ahtme soojatrassi käikuandmisega on võimalik 18.-26. novembril soojuskandja temperatuuri tõus 85 kraadini.

"Keegi meid sellest eelnevalt ei teavitanud, meil polnud toimuvast aimugi," ütles korteriühistute esimeeste liidu juht Jelena Mutonen. "Me mõistame, et trassides ja küttesüsteemides on vaja töid teha. Kuid leiame, et monopolisti niisugune suhtumine tarbijasse on lubamatu."

"Selline suhtumine tarbijaisse on lihtsalt kurjast. Poolteist kuud pärast kütteperioodi algust töötas süsteem nagu kellavärk, aga nüüd olevat sinna sattunud õhk, mistõttu ühtedes korterites on radiaatorid tulikuumad ja teistes jääkülmad," pahandab mitme korteriühistu esimees ja majahaldur Valentina Kurganova. "Kardan, kas pumbad peavad sellise režiimi juures vastu."

Kes maksab?

Ühistu esimeeste sõnul läheb süsteemist õhu väljalaskmine maksma vähemalt 400 eurot. Kui aga pump üles ütleb, siis uue ostmine nõuab veel 1000 eurot.

Korteriühistute esimehed ei tea, kuidas esitada arveid novembrikuu eest. Need korterid, kelle radiaatorid olid külmad, ei peaks maksma nii, nagu teised. Samas ka need, kelle radiaatorid on tulikuumad, ei peaks ka rohkem maksma, sest nemad ei ole häiretes süüdi.

"Kes kannab korteriühistutele tekitatud kahju? Miks peab trassi eelsoojendust tegema meie kulul?" küsivad Jelena Mutonen ja teised ühistute esimehed VKG Soojuselt.

Soojatootja juhilt Lembit Pritsilt kuulsid nad eile, et pretensioone hakatakse arutama 22. novembril.

Esialgu palub firma vabandust

VKG Soojuse emaettevõtte Viru Keemia Grupi avalike suhete spetsialist Julia Piilmann teatas eile Põhjarannikule, et ettevõte palub vabandust soojavarustuses toimunud häirete pärast.

"Uut soojatrassi hakati kütteperioodiks ette valmistama ja oleksime tõesti pidanud eelseisvatest töödest teatama varem. Kuid töötame praegu väga kiires tempos, oma võimete piiril, ja seepärast informeerisime samuti viimasel hetkel," selgitas Piilmann.

VKG Soojuse Järve linnaosas asuvate soojatrasside juht Sergei Drõndin väidab, et temperatuuri 85 kraadini tõstmine ei tohiks põhjustada suuremaid küttearveid, sest peaaegu pooltes linna soojussõlmedest on olemas automaatregulaatorid, mis temperatuuri tõustes vähendavad kulu. Seal, kus regulaatoreid ei ole, tuleb kulu reguleerida käsitsi."

Ühistujuhid loodavad linnapealt abi

Eile läks ühistute esimeeste delegatsioon abilootuses linnapea Jevgeni Solovjovi jutule, sest VKG Soojuse probleemide all kannatab iga päevaga aina rohkem maju.

Jutuajamise algul ei saanud linnapea aru, miks tuldi tema juurde, sest arvas, et probleemid on majadesisesed. Seejärel pani ta ette esitada oma pretensioonid VKG Soojusele kirjalikult, märkides ära probleemsed majad. Linnapea ei näe põhjust kõnelda ülelinnalisest probleemist.

"Mind šokeeris linnapea käitumine. Linna elumajade esindajate probleemi lõpuni kuulamata osustas linnapea, et probleemi pole, kuigi inimesed külmetavad," ütles kohtumise lõppedes Valentina Kurganova. "Tahes-tahtmata tekib küsimus: millega siis linnapea tegeleb, kui elanike ja maksumaksjate mured ei ole tema jaoks probleem?"