Põrandavahetuse käigus saadi kiriku kohta olulist lisateavet

OÜ Zoroaster juht Aivo Raud Lüganuse kiriku kooriosas väljakaevatud hauakambri kohal. Foto: Peeter Lilleväli

Seoses Lüganuse Johannese kiriku pehkinud puitpõranda osalise vahetusega toimusid oktoobris ka arheoloogilised uuringud, mis andsid uut teavet pühakoja ajaloo ja arhitektuuri kohta. 

Arheoloog Villu Kadaka sõnul süvendati uue põranda tugipostid vaid mõnekümne senimeetri võrra täitelisse rusupinnasesse.

Kadunud võlvid

Kaevati mõned madalad surfid eesmärgiga selgitada välja ruumide algne põrandatase. Kui kooriruumis (altariosas) ja käärkambris on põrand ilmselt paiknenud ligikaudu samal kõrgusel kui praegu, siis pikihoones on see arvatavasti olnud üle poole meetri sügavamal. Umbes 65 sentimeetri sügavuselt leiti vastav vundamendiaste.

Kõrgemal lasub paks lammutusrusu, mille ülaosa on tekkinud alles 1941. aastal toimunud põlengujärgse taastamistöö käigus. Kuna ajalooline põrand on olnud sügavamal, siis leiti põranda alt vaid mõned üksikud ajaloolised mündid.

Kooriruumis paljandusid mitme umbes 17.-18. sajandil rajatud hauakambri müürid. Osaliselt tühjendati koori keskteljel paiknev 170x210 sentimeetri suurune paekividest lubiseguga laotud hauakamber. Kooriruumi vundamentide puhastamisel sai kinnitust senine teadmine, et kooriruum  on sekundaarselt püstitatud varasema pikihoone vastu. Välisküljel pikihoone seinte vastas avastati mättakihi eemaldamise järel seitsme kontraforsi ehk tugipiilari vundamendid.

Neid on vastu pikihoone külgseinu sekundaarsena püstitatud ilmselt 8 tükki võlvide külgsurve vastu võtmiseks. "Tugipiilarite vundamendid on esimene selge tõend sellest, et Lüganuse kiriku pikihoonel on kunagi olnud võlvlagi. Kuna tugipiilareid ei püstitatud kohe koos seintega, siis järelikult ei olnud algne pikihoone ka võlvitud, vaid võlvid on koos tugipiilaritega lisatud hiljem," ütles Kadakas.

Kui kas Liivi või Põhjasõja ajal võlvlagi hävis, muutusid ka tugipiilarid üleliigseks ning lammutati. Leidudena väärivad Kadaka sõnul märkimist kooriruumi hauakambrist leitud 9 arvatavasti kullatud vasknööpi, üks veel määramata hõbemündist valmistatud ripats ning viis põranda alt ja kirikuaiast avastatud 18. sajandi Vene vaskmünti. Kirikuaia kohal oletatavasti paiknenud muinaslinnuse ajast leide ei saadud.

Põnevad jäljed

Juba varasemalt järeldati, et pikihoonele lisati praegune kooriruum ja torniosa XV sajandil. Tänu torni hilisemale lisamisele näeb torni sees omaaegset lääneviilu, mis on Eestis unikaalse lahendusega. "Kõigepealt müüritisel süvendis moodustuv kordusrist, mida mujal Eestis ei tea. Risti poolest Lüganuse kiriku lähimad analoogid asuvad Soomes. Torni varjus on näha unikaalne krohv, kuhu peale on lõigatud ja maalitud punased tähed, mis on siiani näha," rääkis Põhjarannikule ajaloolane Juhan Kilumets mõned aastad tagasi.

Kiriku lääneseinal võib näha gooti minuskeltähti ELPGOTUN. Kuna teksti algus ja lõpp jäävad tornimüüri varju, oletatakse, et algusest on puudu H- ja lõpust D-täht. Ajaloolased oletavad, et terviktekst võis olla "Help Got und Maria" - see on "Aidaku meid Jumal ja Maarja" alamsaksa keeles, mis oli 13.-16. sajandil Põhja-Euroopa suhtlus- ja kultuurikeel.

Veidi väiksemat mõõtu kiri on olnud pühakoja idapoolsel välisseinal, selle jäljed on näha kiriku kooriruumi lae pealt, mis ehitati nagu torngi kiriku külge XV sajandil. Idapoolne tekst on aga nii palju hävinud, et selle dešifreerimine tundub võimatu.

Lüganuse kirik on pühitsetud Ristija Johannesele ja see asub Purtse jõe käärus muistses asulakohas. Esmakordselt on teda mainitud 1373. aastal. 14. sajandi keskpaiku ehitatud algkirikust on säilinud pikihoone. 15. sajandi esimesel veerandil võlvisid oletatavalt Tallinna meistrid algkiriku kahelööviliseks ruumiks. Tornil on seitse korrust. 1727. aastal sai torn uue kiivri. 1941. aasta tulekahjus hävisid katused ja kunstiväärtuslik inventar.

Oktoobris toimus arheoloogiline järelevalve Lüganuse kirikus seoses pehkinud puitpõranda osalise vahetuse ja hoone lähiümbrusest vihmavett eemale juhtiva vertikaalplaneeringu tegemisega osaühingu Zoroaster poolt.