Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
/nginx/o/2012/12/28/11991747t1h83c4.jpg)
Konkurentsiameti hinnangul ei saa Kohtla-Järvel ja Jõhvis uus kaugkütte hind hakata kehtima enne, kui järgmise aasta 21. jaanuaril, ent soojatootja VKG Soojus teatab tarbijatele, et hinnatõus tuleb ikkagi juba 1. jaanuarist.
Konkurentsiamet ja VKG Soojus on asunud täiesti vastandlikele seisukohtadele, missugusest kuupäevast võib hakata kehtima uus kütte hind 55,52 eurot megavatt-tunni kohta, mis toob senisega võrreldes Kohtla-Järve Järve linnaosas kaasa 60 protsendi ning Ahtme linnaosas ja Jõhvis 19 protsendi suuruse toasooja kallinemise. Vaidluse lahenemisest sõltub, kas nende linnade elanikud saavad uue hinna puhul kolm nädalat armuaega või mitte.
Soojatootja valestart?
Novembri lõpus teavitas VKG Soojus avalikkust, et konkurentsiamet kooskõlastas nende uue hinna 55,54 eurot megavatt-tunni kohta ja see hakkab kehtima uuel aastal alates 1. jaanuarist. Sama sisuga teade oli eile ka firma kodulehel, ent selle erinevusega, et hind on kahanenud kahe sendi võrra. Kaugkütteseadus nõuab, et uus piirhind tuleb avalikustada vähemalt üks kuu enne selle kehtima hakkamist.
Konkurentsiameti energeetika- ja veeteenistuse juhataja Külli Haab kinnitas eile Põhjarannikule, et VKG Soojuse teade oli eksitav, kuna uus hind kooskõlastati alles eelmisel reedel ehk 21. detsembril. Ka konkurentsiameti kodulehel on märge, et hind 55,52 eurot on kooskõlastatud 21. detsembri otsusega.
Külli Haab täpsustas, et piirhinna kooskõlastamise fikseerib konkurentsiameti haldusakt. "Sellekohane taotlus võib olla näiteks menetluses, kuid sellest ei saa teha lõplikke ja tõsikindlaid järeldusi kooskõlastatava soojuse piirmäära kohta," märkis ta.
Ta lisas, et enne 21. detsembrit polnud VKG Soojusel õigust teavitada tarbijaid eesseisvast hinnatõusust. "Enne konkurentsiameti sellekohase otsuse langetamist ei ole soojusettevõtjal tõsikindlalt teada, milline on konkurentsiameti kooskõlastatav müüdava soojuse piirmäär, ning seda ei ole võimalik tarbijatele etteruttavalt teada anda," teatas Haab.
Suusõnaline luba ameti juhilt
Selle kohta, et VKG Soojus seda siiski tegi ning lisaks väitis novembri lõpus avalikkusele, et konkurentsiamet kooskõlastas uue piirhinna, ütles Haab: "See polnud nende poolt viisakas ei meie ega ka tarbijate suhtes." Ta lisas, et konkurentsiamet teeb sellise käitumise kohta VKG Soojusele ka märgukirja.
VKG Soojuse juhatuse liige Andres Veske imestas eile, miks konkurentsiameti oma seisukohta on muutnud. Ta viitas varasemale konkurentsiametis toimunud vestlusele, kus viibis tema väitel teiste seas ka ameti juht Märt Ots. "Tookord nad hinna varasemas väljakuulutamises probleemi ei näinud. Praegu tundub mulle, et konkurentsiameti eri ametnikud on eri seisukohal," märkis ta.
Veske sõnul on VKG Soojuse jaoks äärmiselt tähtis, et uus hind hakkaks kehtima 1. jaanuarist. "See võimaldaks vältida kahjumisse jäämist," sõnas Veske.
Tellitakse juriidiline ekspertiis
Ta lisas, et tellis käimasolevas hinnamenetluse saagas selgusele jõudmiseks juriidilise analüüsi, mille tulemused saadakse kätte ilmselt järgmise aasta alguses. "Kui analüüsi tulemustest selgub, et meil ei ole õigust uut hinda kehtestada, siis me loomulikult seda ka ei tee, vaid kehtestame uue hinna alates 21. jaanuarist," kinnitas ta.
Kohtla-Järvel Põhja alleel mitme korteriühistu juhina tegutseva Raissa Varese sõnul oli temalegi üllatav, et VKG Soojus novembri lõpus uuest hinnast teatas. "Vestlesin telefoni teel mitme konkurentsiameti ametnikuga, kes kinnitasid mulle, et 1. jaanuarist ei saa uus hind kuidagi kehtima hakata, sest VKG Soojus ei ole esitanud kõiki vajalikke dokumente," märkis Vares, kes imestas, et ei Kohtla-Järve linnavalitsus ega Ida-Viru maavalitsus pole mingit huvi tundnud selle vastu, kas soov 1. jaanuarist hinda tõsta on õiguspärane või mitte.