Kurtnas murdis susi juba kuuenda koera

Novembris viisid hundid koeri minema lausa keti otsast. Foto: Matti Kämärä

Eile öösel Kurtnas hundi murtud koer oli sel talvel sealkandis juba kuues, kes soe ohvriks langes; seitsmes pääses võitlusest eluga.

Murtud koera, õigemini koerast alles jäänud pea ja käpad leidis eile hommikul koera omaniku naaber.

"See koer jooksis neil kogu aeg lahtiselt, aeda majal ka ümber ei olnud. Sadakond meetrit majast eemal ma ta leidsin, võitlusjälgi oli seal kõvasti näha," rääkis toimetusse helistanud mees.

Koera omanik ise juhtunust rääkida ei soovinud.

"Ma tean seda koera küll - ilus saksa lambakoer oli -, jooksis kogu aeg mööda põlde vabalt ringi," teadis Kurtna jahisektsiooni esimees Roland Pullerits asukohast kuuldes kohe, kellest jutt.

Miks omanik koera vähemalt ööseks kusagile hoonesse kinni ei pannud - piirkonnas, kus hundid sel talvel juba nii mitu koera õnneks on võtnud -, Pullerits muidugi ei tea. Arvas, et ehk vahepeal hoitigi öösiti varju all, aga juba mitu kuud pole ju huntidest midagi kuulda olnud ja küllap usuti, et oht on möödas.

"Hundid liiguvad ju laialt ringi, võibolla olid nad vahepeal kusagil kaugemal ära ja nüüd tulid tagasi."

Kaks hunti jäi laskmata

Kui sügisel maakondadele hundilaskmise lubasid jagati, anti neid Ida-Virumaale ainult kaks ning Kuremäe ja Kurtna sektsiooni maadele hundijahti üldse ette ei nähtud. Pärast seda, kui hundid olid Illuka vallas viis koera murdnud ja kuuendal napilt pääseda õnnestus, pöördusid vallaelanikud nii keskkonnaameti kui vallavalitsuse poole. Seepeale andis keskkonnaamet loa pidada hundijahti ka Kurtna ja Kuremäe piirkonnas. Jaanuaris tabatigi Jõugal üks hunt ja sellega said sealsete jahimeeste võimalused otsa - rohkem nad lasta ei tohtinud. Teine hunt tabati Kohtla-Nõmmel.

Aasta alguses anti Ida-Virumaale kaks hundilaskmise luba juurde - piirkondadele, kuhu neid esimese jaotusega ei antud, seega Kurtna kandis neist kasu polnud. Nood kaks viimast luba jäid realiseerimata. Hundijahi hooaeg sai veebruarikuuga läbi.

"Praegu, kui lumi veel maas, oleks hunti lihtne kätte saada," ütles Roland Pullerits, et jahisektsioon kavatseb keskkonnaametilt erandkorras hundilaskmise luba taotleda. Teatud ohtlike olukordade puhul on neid lube mõnikord väljaspool ametlikku jahihooaega antud.

Keskkonnaameti Viru regiooni jahinduse peaspetsialist Raivo Sass jahimeestele loa saamiseks lootust ei anna: "Ühe murtud koera pärast, kes pealegi põllul lahtiselt jooksis, seda luba küll ei anta. Kui neid murdmisi veel juurde tuleb, siis vaatame."

Sassil on põhjust omapäi ringi jooksvate koerte peale kauna kanda: märtsis tunnistas ta Lüganuse vallas metskitse, kelle just sellised koerad maha olid murnud. Küllap on selliseid juhtumeid veelgi, ehkki neist seni rohkem teatatud pole.

Ühegi hundi murtud koera omanik pole keskkonnaametilt seni kahjutasu taotlenud, küll aga tegi seda rünnakus ellu jäänud koera omanik, kes küsis ja ka sai raha looma ravikulude katmiseks.

Luba taotlevad ikka

Roland Pullerits arvab, et Illuka valla murdja võib olla üksik isane hunt, kes enam teisi loomi kätte ei saa. "Koera on ju lihtne kätte saada."

Samas ei välista ta, et tegemist võib olla ka karjaga. "Läheme õhtul jahimeestega kohapeale vaatama, metsast tulemise ja metsa minemise jälgede järgi peaks aru saama, mitu hunti seal tegutses."

Erandkorras hundilaskmise loa taotluse lubas ta keskkonnaametile juba homme esitada.

Illuka kandi elanikel tasub aga oma koerad ööseks õuest ära tuua.