Majad on küttearvetega kimpus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järve ja Jõhvi kütte hinna järsust kallinemisest on möödas vaid kaks kuud, kuid korteriühistute olukord on juba niivõrd keeruliseks läinud, et õudusega mõeldakse, kuidas küll soojusenergia säärase hinna puhul edasi elada. Maju ähvardab võlgadesse jäämine ning kõigile on teada, millega see võib lõppeda: VKG Soojus lülitab kütte välja.
Paljude korteriühistute esimeeste sõnul ulatuvad soojaarved 90 protsendini kõigist kommunaalmaksetest ning suures hulgas majades ei suutnud neid täielikult ära maksta kolmandik elanikest.
KÜ Metsapargi 6 esimehe Raissa Fedulova sõnul on majas 40 protsenti korteriomanikest võimalikud võlglased. "Veebruaris olid soojaarved 64 protsenti kõigist ühistu maksetest, minu korteris isegi 67 protsenti. Märtsis 68 protsenti, minul aga 71 protsenti," räägib ta. "Kui pensionär saab 300 eurot, siis jääb talvel pärast kõigi maksete tasumist toidu, ravimite ja muude vajaduste tarvis heal juhul 100 eurot. Paljud aga ei saagi 300 eurot."
Outokumpu 17. majas elav Valentina näitab märtsi arvet: toasooja 1 ruutmeetri hind on 3,28, seega tuleb 1toalise korteri eest maksta üle 60 euro, 2toalise eest vähemalt 100, 3toalise eest 200 ning 4toalise eest üle 250 euro.
"Majad on erisugused: suurtel kortermajadel on kergem, kui aga majas on 18 korterit, siis on juba kahe korteri maksmata arve katastroof," räägib majahaldur Raissa Vares. "Ja sellistes majades ongi võlgnevus tekkinud."
"Maadleme ühise soojaarve tasumisega, järgmisel kütteperioodil on suur tõenäosus võlgu jääda," räägib KÜ Sinivoore 13 esimees Jelena Mutonen. "Viimase arve kohaselt on kütte hind 75 protsenti kõigist maksetest ning kõigest 25 protsenti läheb maja hoolduseks ja muudeks töödeks. Ma arvan, et see suhe peaks vastupidine olema."
Remondiraha läinud
Seni on korteriühistud maja soojaarveid tasunud ja võlgadest pääsenud tänu remondirahale. See aga tähendab, et tarvilikke töid ei saagi majas teha.
"Majad on vanad, aina sagedamini esineb rikkeid, kuid mille eest remonti teha? Kogu raha kulub küttearvete maksmisele. Kuidas küll üle jääva 20 protsendiga (minu hallatavates majades küündib kütte hind 80 protsendini) midagi koguda või võlad ära maksta? Paljud võivad öelda, et võlglastega tuleb tegelda. Seda me teemegi. Kohtusse anda - palun, ainult riigilõivu pole kahjuks võimalik maksta, kogu raha kulub küttearvete tasumiseks."
Raissa Fedulova tähendas, et praegu on inimesed veel nõus koguma hädatarviliku remondi tarbeks ühe lisaeuro korteri ruutmeetrilt, kuid 2014. aastal sellega vaevalt enam nõustutakse.
Kallimaks pole mõeldav
"Kuna me maksame sooja eest 7 kuud aastas, küte võtab suurema osa pensionist ja palgast (minu majades maksis toasoe märtsis 90 protsenti kõigist kommunaalmaksetest), ei saa me inimestelt suvekuudel remonditöödeks lisaraha koguda," ütleb KÜ esimees Tatjana Lugovik.
Mitme maja haldur Jelena Vilinski toob arve näite: 66,6ruutmeetrise korteri küte - 160 eurot, 9 kuupmeetrit vett - 15,54, korteriüür - 21,31. Seega tuleb kuus maksta 196,85, peale selle televisioon, telefon, rohud ning süüa on ka vaja.
"Üüri tõstmisest ei saa juttugi olla, inimestele käib see üle jõu, laenu agа on keeruline võtta. Järelikult võib suured ja vajalikud remonditööd ära unustada," kirjeldab olukorda Jelena. "Loobuma peame paljust. Fassaadis on praod - tuleb parandada ja värvida. Katus laseb läbi, rõdud on lagunenud, pisitöid ma ei mainigi… Kuna töötan mitmes majas, siis võin öelda, et neid, kes maksta suudavad, on vähem kui neid, kes ei suuda. Suvega kogutud remondiraha on ammuilma soojaarvete tasumiseks ära kulunud ning sellest rahast ei jätkugi. Kütteperioodi lõpetame suure kahjumiga."
Esimehed ja haldurid raskes seisus
Valentina Kurganova märkis, et kuna soojusettevõte VKG Soojus ei teatanud ajakirjanduses toasooja kallinemisest 21. jaanuarist, siis ei tea paljud elanikud siiamaani, et kütte hind on 60 protsenti tõusnud, ning valavad oma nördimuse eeskätt esimeeste ja haldurite peale.
"Ei mingeid remondiplaane tänavu, ainult riketega seotud tööd: raha ei ole," ütleb korteriühistu esimees Svetlana Gornova. "Remondifond on ammendatud ning ma pole kindel, kas sel kuul küttearve makstud saame. Minul jääb iga kuu 30-40 eurot maksmata, loodan suvel ära maksta."
Svetlana tunnistas, et ei taha enam esimees olla. Ta leiab, et esimeest kui korraldajat pole enam vaja, nüüd on vaja maksude sissenõudjat.
Esimehed ja haldajad märgivad, et on saanud Kohtla-Järve linnavalitsuselt kirju, milles neilt küsitakse, millal on kavas teha korda majade fassaadid. "Mis fassaadid, kui me pärast kütte üüratut kallinemist vaevu ots-otsaga välja tuleme ega saa kapitaalremondiks kohalikult omavalitsuselt mingisugust toetust nagu teised linnad?" ütlevad nad kibedalt.