RMK lammutab Selisoo vaatetorni

Oma hiilgeaegadel uhkena kõrgunud Selisoo vaatetorn hakkas juba mullu kreeni vajuma ja kukkus tänavu kevadel sootuks ümber.

FOTO: HEINAR JUUSE

Riigimetsa majandamise keskus lammutab Selisoo vaatetorni, kavandab ohtlikuna suletud Kotka vaatetorni kordategemist ning jätkab Iisaku vaatetorni detailide vahetamist. 

Selisoo matkarajal suurlauka ääres asuv vaatetorn suleti külastajatele juba aastapäevad tagasi, sest oli veidike kreeni vajunud. Tänavu kevadel kukkus torn ümber ning eeloleval talvel on plaanis see juppideks lõigata ja soost välja vedada.

"Puit küll, aga praegusel kujul on see juba jääde, mida kaitsealale jätta ei saa, sest tekitaks tuleohtu," ütles RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juuse.

Uut torni ajahambale alla andnu asemele ehitada pole RMK-l plaanis. Juuse sõnul polnud selle torni järele tegelikult juba selle ehitamise ajal vajadust: "Ühegi suurema linnutee äärde see ei jää, et linnuvaatlejatel sinna asja oleks; vaadata pole sealt midagi peale järve, paari mobiilimasti ja puulatvade."

Kaks torni jääb alles

"See probleem on terves Eestis, et valdavalt aastatel 2000-2002 ehitatud puittornide eluiga hakkab lõpule jõudma ning tuleb tõsiselt kaaluda, kas on mõtet remontida või oleks targem lammutada," rääkis Juuse möödunud sügisel, et omal ajal rajati vaatetorne mitte alati kõige paremini läbi mõeldud kaalutlusel, pealegi on looduspilt kümne aastaga muutunud, puud kõrgemaks kasvanud ja igal pool polegi neist tornidest enam eriti midagi vaadata.

Kotka matkaraja vaatetorn on nüüdseks samuti külastajatele ohtlikuna suletud: põhikonstruktsioon on küll veel tugev, aga ülemise platvormi mädad talad vajavad väljavahetamist.

"Kui raha saame, võtame rekonstrueerimise juba talvel ette," lubas Juuse, et Kotka vaatetorn jääb alles. Nagu ka Iisaku oma, mis mullu mõnda aega suletud oli ning kus ohtlikuks muutunud jupid sügisel ja kevadel välja vahetati.

"Uus torn peaks kaheksa-üheksa aastat ilma igasuguste remontideta püsima, pärast seda on juba igal aastal vaja midagi teha. Ka Iisakus tuleb paaril järgmisel aastal veel üht-teist välja vahetada, sest vanad detailid jätkavad aegumist."

Rohkem vaatetorne RMK-l Ida-Virumaal polegi ja ühtki uut ehitada ei ole kavas.

Laudteed kaua ei kesta

Laudteid hakati matkaradadele ja puhkealadele pinnase kaitseks rajama samuti 2000. aastal.

"Peaaegu igal matkarajal on mingi jupike laudteed, Selisoo ja Kotka matkaraja omad on kõige olulisemad," pakub Heinar Juuse, et koos puhkealade laudteedega võib nende kogupikkus olla seitse-kaheksa kilomeetrit.

Märksa pikemat aega laudteid ehitanud soomlaste kogemuse põhjal peaks selline tee vastu pidama isegi kuni kaheksa aastat; meie kogemus ütleb, et üle viie-kuue aasta need remondita ei kesta.

"Võib-olla on meil vale puit?" arvas Juuse. "Soomlased kasutavad peamiselt lehist, meie tegime matkaradade laudteed ainult haavast, kuna see puit peaks niisketes tingimustes paremini vastu pidama, paraku hakkasid lauad vihma ja päikese mõjul kaarduma ning lõhki kiskuma. Üle-eelmisel aastal asendasime Selisoos kaks kilomeetrit männiga, praegu näeb see küll ilus välja, aga vara on veel midagi arvata. Selisoo raja Väike-Pungerja-poolne ots tuleb samuti uuendada, ilmselt teeme ka seda männiga."

Puhkealade männist ja kuusest tehtud laudteed üle nelja-viie aasta vastu ei pea, aga eks seal ole ka koormus suurem. 2008. aastal Kauksisse luite kaitseks ehitatud trepp ja vaateplatvorm vajavad igatahes kapitaalset remonti. Niipea, kui selle jaoks raha eraldatakse.

Asemele hakkpuit

"Kui selliste rajatiste rekonstrueerimiseks lähiajal raha ei anta, peame hakkama neid objekte järjest sulgema," tõdes Juuse. "Loodusele see midagi hullu kaasa ei too, sest mõju, mille eest neid kaitsta püüame, on tekkinud aastakümnetega ja veel paar aastat lisaks märgatavat kahju ei tekita. Laudteed pole mõnes kohas enam üldse põhjendatud, sest taimestik, mida nende rajamise ajal kaitsta taheti, on piisavalt taastunud ning mõnes teises kohas oleks selline tee võib-olla hoopis vajalikum."

Laudteede korrashoiu kulukusele mõeldes kavatseb RMK need mõnes kohas hoopis puisteteedega asendada. Näiteks Porunis, kus vee tasapind on nii palju langenud, et laudtee pole enam eriti oluline, on kavas need rajad hoopis hakkpuiduga katta. Mõnel pool võib puistematerjalina kõne alla tulla ka purustatud kruus - kindlasti peab see materjal olema looduslik.

Tagasi üles