Kütteperiood algab probleemidega VKG Soojuse süül
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõnedes Kohtla-Järve majades hilineb kütteperioodi algus, kuna soojatootja VKG Soojus ei ole jõudnud renoveeritud soojatorustikke käiku anda. Seal, kus on kütma hakatud, esineb süsteemis järske survekõikumisi.
"Täna helistasin VKG Soojusesse ja küsisin, kas võin kütte sisse lülitada. Mulle öeldi, et hetkel pole neil selget pilti, kus trassid on ühendatud ja kus mitte. Ainus võimalus on katse-eksituse meetod: mine soojussõlme ja proovi järele. Käisime ära - sooja pole," pahandab toimetusele kirjutanud majahaldur Svetlana Gornova. "Mul on nurgapealses toas praegu 14 kraadi. Meie vanad majad kardavad niiskust rohkem kui tuld, puidust vahelaed kattuvad hallituse ja seentega. Kui meie ei tasu arveid õigeks ajaks, saame kaela viivised ja kohtud, aga kes minule rõske ja külma maja kuivaks kütmise eest juurde maksab?"
VKG Soojuselt sai Põhjarannik vastuseks, et kütmise algusega viivitamist majadele hüvitada kavas ei ole. Soojatootja piirdub vabandustega ja kinnitab, et teeb kõik võimaliku olukorra kiireks normaliseerimiseks.
Viru Keemia Grupi avalike suhete juhi Julia Piilmanni sõnul on praeguseks enam-vähem alustatud majade ühendamist küttesüsteemiga. Probleeme on vaid kolme majaga: Kalevi 16, Olevi 32 ja Pärna 37. "Töönädala lõpuks peaksime kõikide töödega valmis saama," kinnitas Piilmann.
KÜ Kalevi 16 esimees Maria Jantšenko kahtleb selles, märkides, et uued torud on selle maja juures alles maha panemata. "Siin algasid tööd alles septembris ja oli kohe näha, et kütteperioodi alguseks nad valmis ei jõua."
Lepingut ei täideta
"Soojusettevõtte kohustus on valmistuda kütteperioodiks õigeaegselt, see on kirjas meie lepingus nendega," ütleb majade haldur Raissa Vares. "Oktoober on käes, väljas on alla 8 soojakraadi, aga VKG Soojus lubab olukorda parandada alles nädala lõpuks. Aga mis siis, kui homme tõeliselt külmaks läheb?"
Vares märgib, et praegu küttetorustikuga ühendatavates majades on samuti probleeme. Ühtedesse jõuab väga väike kogus kuuma vett, teistes ulatub rõhk 5-6 atmosfääri asemel 8,5-9-ni. Küttesüsteemi ühendatavate majade korteriühistute esimehed kaebavad järskude survemuutuste üle, mis võivad korterite radiaatorid lõhki lüüa. Ühes majas on see korra juba juhtunud.
Julia Piilmann kinnitas, et selle nädala jooksul võib keskkütte sisselülitamisel tõepoolest esineda surveprobleeme. Põhjuseks on see, et kogu Järve linnaosa süsteem töötab nädala lõpuni ajutise skeemi järgi (sinna, kus remont alles käib, pannakse ajutised tõkked).
Sellest kõigest lähtuvalt leiavad KÜde esimehed, et VKG Soojus on rikkunud lepingut, milles on muuhulgas sätestatud, et avariiolukordadest peab soojusettevõte ühistuid viivitamatult teavitama. "Seda ei tehtud - meil puudub tõene teave, ja nii muutusid esimehed segase olukorra pantvangideks, sest elanikud esitavad kõik pretensioonid esimeestele," märgib Kohtla-Järve korteriühistute esimeeste assotsiatsiooni juhatuse liige Jelena Mutonen.
Ühepoolne vastutus
Raissa Varese sõnul on VKG Soojuse lepingud korteriühistutega sõlmitud kahjuks nii, et neis on kirjas vaid ostja vastutus lepingu tingimuste rikkumise eest. Kui ta ei maksa tähtajaks arveid, arvestatakse talle viiviseid ja suure võla korral keeratakse küte kinni.
Ent lepingu rikkumise eest VKG Soojuse poolt pole mingeid sanktsioone ette nähtud. Korteriühistute esimehed leiavad, et lepingul on puudusi ja see vajab muutmist. "Kuigi ka praegu on meil õigus esitada VKG Soojusele pretensioone lepingu täitmatajätmise eest," leiab Jelena Mutonen.
Eelmisel kütteperioodil läksid küttesüsteemid VKG Soojuse süül paljudes Kohtla-Järve majades tasakaalust välja. Ettevõte tunnistas, et ei saanud torustike kuuma veega täitmise alguses mõnda aega hoida temperatuurirežiimi ja neisse võis sattuda õhku.
Kõige selle tagajärjel oli kümnetes Kohtla-Järve elumajades normaalne soojusvarustus häiritud, paljudes korterites olid radiaatorid külmad. Majadele tähendas õhutamine lisakulusid, aga õhk tekkis uuesti. Korteriühistud nõudsid tookord kulude hüvitamist ja VKG Soojus oli sunnitud nendega läbirääkimisi alustama.