Jõhvi sihib eurorahaga uut tervisekeskust
24. oktoober 2013, 21:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui sotsiaalministeerium hakkab jagama euroraha uute tervisekeskuste ehitamiseks, ei soovi Jõhvi sellest kõrvale jääda.
Tervisekeskustes, mille ehitamiseks või renoveerimiseks saab taotleda raha Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil, töötaksid sotsiaalministeeriumi ettekujutuses perearstid ja -õed, füsioterapeut, ämmaemand ning koduõde. Hiljem võiksid lisanduda nõustajad, kes tegeleksid riskikäitumise ning sõltuvustega, töö- ja koolitervishoiuarstid, hambaarst, apteek.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Maarja Värav ütles, et esmatasandi tervisekeskuste loomiseks on eeldused mitmel Ida-Virumaa linnal, näiteks Narval, Jõhvil, Kohtla-Järvel ja Sillamäel. "Peamised argumendid keskuste loomiseks on prognoositav rahvastiku arv aastal 2020 ja edasi ning kohaliku omavalitsuse ja haiglate huvi, aga ka valmisolek rakendada omaosalust."
Euroraha taotlemiseks tuleb kirjutada projekt ja arvestada umbes 35 protsendi suuruse omafinantseeringuga.
Jõhvi vallavõimud on haaranud initsiatiivi, et rajada maakonnakeskusesse tervisekeskus. "Sotsiaalministeeriumi kaardile on Jõhvi märgitud, aga kuidas sellega edasi minnakse, sõltub suuresti meist endist," ütles Jõhvi vallavalitsuse sotsiaalteenistuse juht Kairi Soomer.
Sama meelt oli neuroloog ja Jõhvi volikogu aseesimees Niina Neglason. "Meil on kogemus, kuidas Ida-Viru keskhaigla likvideeris Jõhvis eriarstiabi. Vallavõimud peavad tegema kõik selleks, et esmatasandi arstiabi jääks Jõhvi alles. Ei saa olla sinisilmne ja jääda rahulikult istuma, siis teeb keegi teine selle ära."
Uus või vana?
Otsus, kas ehitada uus keskus või renoveerida mõni olemasolev, sõltub suuresti sellest, millised tingimused sotsiaalministeerium projektile esitab.
OÜ Corrigo ja SA Jõhvi Haigla juhatuse liige Tiiu Sepp kinnitas, et on valmis kaaluma omafinantseeringu maksmist, et arstid ei peaks projekti alla oma raha panema. Ta pakkus tervisekeskuse asukohaks kunagise lastehaigla juurdeehitust, mida praegu renoveeritakse ja kuhu muu hulgas kolib Quattromed HTI Laborid OÜ meditsiinilabor, millele jäid senised ruumid kitsaks.
"Kuna pakume taastusravi ja tahetakse, et tervisekeskusse tuleksid veeprotseduurid ning korralik bassein, saaksime oma võimalusi avardada," ütles Sepp.
Et Corrigo pakub juba mõnd teenust, mida tahetakse tervisekeskustes näha, oleks mõistlik need ühendada, leidis ka Soomer. "Tiiu Sepp on valmis oma meeskonnaga õla alla panema. See on väga oluline, kes projekti kirjutab ja asju ajab. Pole ju mõeldav, et perearstid seda ise teevad. Taotleja saab olla ka vallavalitsus."
Soomeri sõnul võib kaaluda ka Nooruse 3 asuva perearstikeskuse renoveerimist, kuigi tõenäoliselt jääks see nõutud teenuste osutamiseks liiga väikeseks ja tuleks rajada juurdeehitus.
"Kui tõepoolest peab ehitama uue tervisekeskuse, siis võib-olla oleks mõttekas praegune lammutada ning teha uus ja suurem. Või ehitada uus hoone parkimisplatsile, mis on valla maa," pakkus Neglason.
Ükskõik, kuhu täpselt tervisekeskus tuleb, sobib see vallavõimude hinnangul terviselinnakusse: OÜs Corrigo on labor, röntgen ja taastusravi; Jaama tänaval hakkavad peatuma ka bussid.
Rohkem aega põhitööks
"Põhiline on see, et perearstidel oleks valmisolek uude tervisekeskusesse minna. Praegu on Jõhvis kümme perearsti. Ega tervisekeskus ei tähenda seda, et tuleb panna raha ühte patta, vaid igaüks majandab ise edasi ja hakkab ruume rentima nagu praegugi," selgitas Neglason.
"Ainult et uues tervisekeskuses on nõuetele vastavad ruumid, need tehakse eurorahaga valmis ning arstid üürivad neid," lisas Soomer.
Ahtme Perearstikeskus OÜ tohter Reet Tooming, kes koos kahe kolleegiga võtab eelmisest aastast patsiente vastu Jõhvi kunagises lastepolikliinikus Jaama 32, pelgas kõige enam rendihinda ja selle kontrollimatut tõusu. "Kõik arvavad, et perearsti summad on ohjeldamatud, aga meie perearstikeskus lõpetas eelmise aasta 620 euroga, kuna uuringute fond on niivõrd suur. Seetõttu kardamegi kõike uut."
Neglason kinnitas, et rendihinna saab fikseerida pikema aja peale. "Pealegi on uued majad ökonoomsemad ja kulud peaksid olema väiksemad kui nendes majades, kus praegu töötatakse. Kui arst ei pea närveerima ja küüsi närima, kuidas ta homme hakkama saab, on tal rohkem aega ka patsiendi jaoks."
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel pole praegu veel selge, kui suur summa Eesti peale jagatakse. Samuti pole kirjeldatud tingimusi. "See kõik saab selgemaks järgmisel aastal ja siis ootame ka huvilisi," ütles Maarja Värav.
"Ida-Viru keskhaigla plaanib tervisekeskuse loomist Ahtme linnaossa," valgustas maakonna suurima tervishoiuasutuse plaane keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler.