Narva volikogu saab lõpuks tööd alustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Narvas hääletamissedelite puudujäägi pärast vabariigi valimiskomisjonile kaebuse teinud Jevgeni Ossinovskit komisjoni otsus ei rahulda, ta seda riigikohtusse edasi ei kaeba ning linnavolikogu võib järgmisel neljapäeval esimeseks istungiks kokku tulla.
Ossinovski kaebuse alusel järelevalvet teinud vabariigi valimiskomisjon leidis, et hääletamissedeleid oli Narva linna valimisjaoskonnale nr 10 eraldatud ebapiisavalt ning puuduse kõrvaldamisel ei toiminud Narva linna valimiskomisjon ega maakonna valimiskomisjon piisava operatiivsusega.
Hääletamistulemust ei mõjuta
"Kuna aga juhtunu asjaolud on välja selgitatud, hääletamine on praeguseks lõppenud ning valimiskomisjonide toimingud, mille üle järelevalvet teostati, ei mõjutanud ega saanud mõjutada oluliselt hääletamistulemust kohalikel valimistel, puudub vabariigi valimiskomisjonil alus ja vajadus täiendavate ettekirjutuste või toimingute tegemiseks," seisab vabariigi valimiskomisjoni esimehe Alo Heinsalu allkirjastatud otsuses.
Narvas suurima häältesaagi kogunud ming sotsiaaldemokraatidele kolmandiku volikogu kohtasid toonud Jevgeni Ossinovski ütles pärast otsusega tutvumist, et see teda ei rahulda.
"Igal juhul on rikutud seadust, kuna nende ametiisikute tegevuse tõttu ilmnes probleeme hääletamise läbiviimisel ning osa inimesi ei saanud osaleda valimistel," sõnas ta.
Hinnates Narva linna valimiskomisjoni esimehe Ants Liimetsa ja maakonna valimiskomisjoni esimehe Eve Easti tegevust, leiab Ossinovski koguni, et tegemist võis olla tahtliku valimiste takistamisega. "Kahetsusväärsel kombel ei pidanud vabariigi valimiskomisjon vajalikuks seda analüüsida," sõnas ta. "Samas on mul hea meel, et rikkumise fakt on siiski fikseeritud, ning loodan, et vabariigi valimiskomisjon teeb oma järeldused."
Kuna nimetatud rikkumised ei mõjutanud oluliselt valimistulemust Narva linnas, ei pea SDE otstarbekaks venitada uue volikogu töölehakkamist kaebusega riigikohtus.
Siit vallast ja sealt vallast
Narva linna valimisjaoskonnas nr 10 oli neli tundi enne hääletamise lõppemist alles vaid 50 sedelit.
Häirekella oli seal löödud juba südapäevast alates, kui oli selge, et nendest tuleb puudus: kolme tunni jooksul pärast uste avamist oli üle poole sedelitest välja antud.
"Mina oleks rahulikult võtnud neid mõnest teisest Narva jaoskonnast, kus neid oli ilmselgelt üle, ja viinud kümnendasse juurde, kuid maakonna valimiskomisjoni esimees sellega ei nõustunud," sõnas Narva valimiskomisjoni esimees Ants Liimets.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse järgi tuleb jaoskonnakomisjonidel lüüa neile eraldatud sedelitele oma pitsati jäljend. Kuna Narvas oli seda seadusepunkti täidetud, leidis maakonna valimiskomisjoni esimees Eve East, et sedelite üleviimine ühest jaoskonnast teise võib põhjustada linnas, kus valimised olid vaatlejate teravdatud tähelepanu all, alusetuid süüdistusi.
Kuigi kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kohaselt ei olene hääletamissedeli kehtivus sellest, millise jaoskonna pitsati jäljendit see kannab, otsustas East tuua Narva n-ö valged lehed, muretsedes Kohtla vallast 125 pitsati jäljendita sedelit.
Nendest jätkus Narva 10. jaoskonnas vaid tunniks ajaks ning puudus oli käes: hääletama tulnud valijatel paluti oodata või hiljem tagasi tulla.
Teine ports sedeleid, mis polnud pitsatit näinud, saadi Toila vallast.
Nendele tõrgetele vaatamata tulid jaoskonnakomisjoni liikmete hinnangul peaaegu kõik valijad tagasi, kes esimese korraga hääletada ei saanud. Tulemata jäi neist vaid kolm.
Vale lähe
Nagu nähtub sedelite jaotusest Narva linna valimisjaoskondade vahel, oli jaoskonnale nr 10 eraldatud kõige vähem sedeleid: neid jätkunuks vaid 39 protsendile valijate nimekirja kantud inimestest, samas kui hääletamisest osavõtt Narva linnas oli 2009. aastal toimunud kohalike omavalitsuste valimistel 54 protsenti.
Hääletamissedelite arvulise jaotuse jaoskondade vahel koostasid maakonna valimiskomisjonid.
Kuidas Ida-Viru maakonna valimiskomisjon oma arvestusega nii mööda pani?
Hääletamissedelite jaotamisel lähtutakse valijate nimekirja kantud valijate arvust ning eeldatavast hääletamisest osavõtust. Seda maakonna valimiskomisjoni esimees Eve East tegigi - selle olulise veaga, et võttis aluseks 2011. aastal toimunud riigikogu valimised, kus erinevalt kohalike omavalitsuste valimistest ei saa mittekodanikud hääletada.
"Jah, nii see oli," tunnistab East oma viga, süüdistades samas Narva valimiskomisjoni mitteoperatiivses käitumises. "Kuigi valimisjaoskonna nr 10 esimees teavitas Liimetsa juba kella 12 paiku, et sedelid võib tulla puudu, sain mina sellest teada alles neli tundi hiljem."
Olukord sai tõepoolest lahendatud, kuid vabariigi valimiskomisjon viibutab Toila ja Kohtla valla valimiskomisjoni suunas hoiatavalt näppu, sest ühtegi pitsati jäljendita hääletamissedelit ei tohi jaoskondades tegelikult olla.