Oruni ehitatakse Jõhvist veetorustik

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Orulasi puhta joogiveega varustav tsistern seisab õhtutundidel ikka õues ja seni pole külm ilm probleeme tekitanud.
Orulasi puhta joogiveega varustav tsistern seisab õhtutundidel ikka õues ja seni pole külm ilm probleeme tekitanud. Foto: Peeter Lilleväli

Kohtla-Järve linnavolikogu majanduskomisjon toetas Järve Biopuhastuse ettepanekut eelistada Oru linnaosale puhtajoogivee tagamiseks Jõhvist Oruni torustiku ehitamist, kuna uue puurkaevu puhul ei saaks tulemuses kindel olla. 

"Peame otstarbekamaks Jõhvist Orule uus veetorustik ehitada, sest kuna pole teada, kust see reostus tuleb, ei saa kindel olla, et uus puurkaev samasugust reostunud vett ei hakka andma," põhjendas linnavolikogu majanduskomisjoni seisukohta selle esimees Jüri Kollo.

"Seaduse järgi ei tohi joogivee allikana kasutada reostunud vett. Kuna Oru reostuse allikas ja ulatus pole teada, on uue puurkaevu puhul väga suur risk, et selle puurimisega teeme tühja tööd ja puhast vett ikkagi ei ole," selgitas OÜ Järve Biopuhastus tootmisdirektor Andra Pärnamäe.

Nii Kollo kui Pärnamäe märkisid, et veetorustiku ehitamine lahendaks üksiti ka Oru heitveeprobleemi, sest paralleelselt saaks ehitada kaks torustikku: puhas vesi Jõhvist Orule, heitvesi Orult Jõhvi.

"Orul on probleeme ka heitveega - puhastusseade on amortiseerunud ja nagunii tuleks selle asemele uus ehitada. Mõttekam on siis juba kaks torustikku korraga ehitada," ütles Pärnamäe.

Kaks toru korraga

Veel mõni nädal tagasi oli Järve Biopuhastusel kavas tellida erinevatest sügavustest veeproovide võtmine, saamaks selgust, kui sügavale reostus ulatub. Nüüd on sellest loobutud.

"Selle uuringu tulemused ei tooks ikkagi selgust, kust reostus tuleb ja mis seda põhjustab ega aitaks meil uue puurkaevu rajamiseks kindlust saada," põhjendas Pärnamäe. "Seega töötame praegu uue torustiku ehitamise suunal ja koostame projekti lähteülesannet. Kõigepealt tuleb trass paika panna - plaani peal on selle pikkuseks umbes seitse kilomeetrit, aga sõltuvalt maastikust võib see oluliselt pikemaks osutuda, kuni kümne kilomeetrini välja."

Millises suurusjärgus summaga võiks selle ehituse puhul arvestada, ei osanud Pärnamäe veel ligikaudugi öelda.

"Kaalume alternatiividena kahte varianti: kas ainult veetrass või vee- ja heitveetrass, ka sellest oleneb maksumus. Loomulikult tuleb projektis alternatiivina käsitleda ka puukaevu varianti ja põhjendada, mis me seda otstarbekaks ei pea."

Eramaid veetorustiku kulgemise alal ei ole, tegemist on nelja-viie riigi kinnistuga. Läbirääkimised, et sinna torude paigaldamiseks luba saada, võtavad omajagu aega ning nendega on kavas alustada kohe, kui trassi kulgemistee selgeks saab.

Järve Biopuhastus jõudis keskkonnainvesteeringute keskusega (KIK) kokkuleppele, et kui nad kevadise taotlusvooru tähtajaks projekti esitada ei jõua, võib seda teha pisut hiljem ning rahastamine otsustatakse eraldi kahe vooru vahelisel ajal. KIKi üks põhinõue on aga, et sellised tööd peavad olema kajastatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas.

"Kavatseme volikogu märtsikuu istungil arengukavasse Oru linnaosa veeprobleemi muudatusena sisse kirjutada," lubas Kohtla-Järve abilinnapea Viktoria Tsventarnaja.

Söefiltriga läheb aega 

Kuni veetorustiku valmimiseni peaks orulaste joogiveemure lahendama kaevule paigaldatav söefilter, sobivates mõõtudes filtrikarkassi aga alles otsitakse.

"Piiri panevad nii väiksed sissepääsuavad - filtri peab ju hoonesse kuidagi sisse saama - kui ka vähene põrandapind: nii palju sütt, kui vaja oleks, sinna hästi ei mahu," rääkis Andra Pärnamäe. "Oleme küsinud hinnapakkumisi ja ootame vastuseid. Kõige parem variant oleks, kui karkassi saaks kohapeal hoone sees kokku keevitada, aga eritellimusel tehtavate karkasside tarneaeg on kolm kuud, nii et eelistaksime selle juba valmis kujul osta."

Tõsiselt kaalutakse ka OÜ Eesti Vesi pakutud võimalust kasutada vee puhastamiseks osmoosiseadet koos söefiltriga, mille tarneaeg oleks samuti kolm kuud. "See umbes 40 000 eurot maksev seade on väike ja kompaktne ning mahuks hoonesse ilma probleemideta, aga selle membraanid kipuvad kiiresti ummistuma, eriti Oru rauarikka veega. Membraanid on üsna kallid ja selle seadme opereerimine osutuks seega märksa kulukamaks kui suure söefiltri puhul," panustatakse Pärnamäe sõnul esialgu ikka suurele filtrile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles