Õpetajate tegelik sissetulek on mõningatel juhtudel isegi vähenenud

Õpetajate töötasu alammäär on tõusnud 800 euroni, aga et maksta sellest summast rohkem, napib omavalitsustel ja koolidel riigilt saadavat raha. Lisatasude kaotamisega on õpetajate tegelik kuupalk mõningatel juhtudel isegi vähenenud. See pilt on tehtud üleriigilise õpetajate streigi ajal ligemale kaks aastat tagasi. Foto: ILJA SMIRNOV/ARHIIV

Uue aasta esimese kuu töötasu üllatas paljusid õpetajaid - et mitte öelda kõiki. Eelmisel aastal lubatud palgatõusu taustal laekusid pangakontodele mõningatel juhtudel isegi väiksemad summad kui detsembris.

Kaks Narva koolide õpetajat jagasid Põhjaranniku toimetusega oma töötasulehel ära toodud palganumbreid. Nii sai üks õpetaja eelmisel aastal 715 eurot ainetundide ja 75 eurot klassijuhatuse eest - kokku 790 eurot -, teine aga vastavalt 715 pluss 93 eurot ehk kokku 808 eurot.

Tänavu jaanuari eest said aga mõlemad õpetajad palka 800 eurot. Oodatud palgatõusust räägivad mõlemad küsitletud daamid nüüd vaid sarkastilise muigega.

Miinimumpalk - ja ei sentigi rohkem

Õpetajate tööandja on enamikul juhtudest kohaliku omavalitsuse esindaja. Narva linnavalitsuse kultuuri- ja haridusosakonna juhataja Viktoria Lutus ütles Põhjarannikule, et ta tunneb petetud õpetajatele kaasa, märkides ühtlasi, et riik eraldas omavalitsusele kooliõpetajate töötasude maksmiseks uuel aastal isegi vähem kui mullu.

Peale selle on läbi viidud õpetajate tööaja reform. Kui seda lihtsamalt kirjeldada, siis kõik varasemad lisakohustused, mille eest maksti lisatasu, on nüüd samuti pedagoogi peamised ülesanded.

"Tõepoolest, eelmise aasta 20. detsembril allkirjastas haridusminister määruse nr 179, mille kohaselt ei tohi õpetaja töötasu olla alla 800 euro," kinnitas Lutus. "Ent samas jõustus 1. septembril 2013 haridusministri määrus, mille kohaselt moodustab õpetaja tööaeg kokku 35 tundi nädalas ja töötasustamise aluseks on õpetaja kõik tööülesanded, mitte üksnes ainetunnid."

Õpetaja kogu tööaeg hõlmab nüüd tundide ettevalmistust ja läbiviimist, konsultatsioone, arenguvestlusi, uurimus- ja praktiliste tööde juhendamist, klassijuhatust, korrapidamist, dokumentatsiooniga tegelemist, ürituste ettevalmistust ja läbiviimist, osalemist kooliüritustel, töörühmades jne.

"Haridusministeeriumi reformide tulemusel on õpetajate koormus kasvanud, palk seejuures on muutunud tõesti äärmiselt vähe," kinnitas Lutus.

Reaktsioon palgale

Haridus- ja teadusministeerium ei ole esialgu vastanud kahele infopäringule, milles Põhjarannik küsis petetud õpetajate kohta, kes olid kindlad, et uuel aastal kerkivad palgad 10-12 protsenti.

Eilsel vabariigi valitsuse pressikonverentsil tunnistas haridusminister Jaak Aaviksoo kaudselt õpetajate palkade rahastamise probleemi.

"Me oleme saanud rea signaale, kaebusi ja probleeme seoses palkadega. Ma ei oska muud öelda, kui vaadata koos koolipidajate ja omavalitsusjuhtidega, milles on probleem," ütles minister, kelle sõnad ERRi uudistes levisid.

Tõsi, esialgu räägib minister küll vaid läinudaastastest palkadest, millest omavalitsustel tuli uuel aastal aru anda.

Narva ametnik Viktoria Lutus aga ütles 2014. aasta töötasudest rääkides, et oma probleemi või rahulolematust tuleb igal töötajal individuaalselt arutada eeskätt oma tööandjaga. Lutus tõi näite, et sai hiljuti palgaküsimust puudutava kõne naisõpetaja raevunud abikaasalt, keda pidi rahustama, ning alles vestluse lõpus tuli juhuslikult välja, et naine oli tol kuul võtnud kolm päeva lapsepuhkust, mida tasustatakse miinimumpalga alusel.