Jõhvi jäähall ja ujula kütavad kirgi

Kava kohaselt kaoksid vabaajakeskuse valmides koolibasseinid ning Jõhvi laste ujumistunnid hakkaksid toimuma uues ujulas. Foto: Peeter Lilleväli

Täna otsustab Jõhvi volikogu, kas võtta pikaks ajaks kohustus osta 150 000 euro eest aastas kasutusaega jäähallis ja ujulas, mis on praegu veel paberil. Eelarvekomisjon peab kohustust üle jõu käivaks.

Pikaajaliste kohustuste võtmise eelnõu järgi kindlustatakse valla eelarvest rajatava ujula ja jäähalli kasutusaja ostmine oma koolidele, lasteaedadele, spordikoolile ja huviringidele 150 000 euro eest aastas. See annaks õiguse kasutada ujulat 7000 tundi ning jäähalli 500 tundi aastas.

Kasutusõiguse lepingu tähtaeg oleks 15 aastat alates sellest, kui ujulale ja jäähallile väljastatakse kasutusluba.

Kaubandus- ja vabaajakeskuse, kuhu tulevad kaubanduspinnad, veekeskus, ujula, jäähall ja hostel, rajab OÜ Jõhvi Pargi Arendus, kus vald on osanik. Kontserdimaja naabrusesse kerkiva keskuse maksumus on praeguseks võetud nelja pakkumise põhjal hinnanguliselt 36 miljonit eurot. Arendaja eesmärk on avada uksed 2016. aastal.

Teisipäeval selgitas OÜ Jõhvi Pargi Arendus juhatuse liige Allan Mänd volikogu sotsiaalkomisjonile ning haridus- ja noorsookomisjonile, et 7000 tundi ujulakasutust on mõeldud lasteaedade ja koolide ujumisõppeks ning spordikooli treeninguteks. Aga vald saab anda aegu ka oma allasutustele või neid edasi müüa.

"Uskuge, see aeg tuleb täis. Algul küsiti ka spordihalli puhul, kes hakkab saali kasutama, aga praegu pole vabu aegu. Kui tekib heal tasemel teenus, tulevad ka kasutajad," kinnitas Mänd.

Vallale eraldatud ujula kasutamise tundide sees saab külastada ka veekeskust. "Et pärast ujumistundi lastele natukene rõõmu pakkuda," märkis Mänd, lisades, et näiteks Rakvere linn maksab Aqva spaale 195 000 eurot aastas ja selle eest saab kasutada ainult kahte rada laste ujumise algõppeks.

Seda, kui suures ulatuses kasutaksid haridusasutused ja spordikool jäähalli, on Männi sõnul praegu keeruline ennustada, sest iluuisutamis- ja jäähokitreeninguid pole siiani saanud Jõhvis läbi viia. Talvedel, kui lund napib, saab näiteks suusatunnid asendada uisutamisega, ütles ta.

Mänd kinnitas, et investeerimisriski võtavad täielikult ettevõtjad. "Kompleksi võlu on selles, et eraldiseisvana jäähalli ja veekeskust ehitada poleks võimalik - selleks ei saaks laenu. Jäähall jääb kindlasti miinusesse ja veekeskusega loodame jõuda nulli. Tulu hakkavad tooma kaubanduspindade väljaüürimine ja hostel."

Mänd lisas, et vald säilitab osaühingus 5 protsendi suuruse osaluse ja saab selles ulatuses ka tulu, mis võiks ulatuda umbes 65 000 euroni aastas.

Piir tuleb ette

Sel teisipäeval kogunenud eelarvekomisjon tuleb tänasel volikogu istungil välja seisukohaga, et 15 aastaks võetav kohustus käib vallale üle jõu.

Komisjoni esimees Ljudmila Jantšenko selgitas, et Jõhvil on selle aasta lõpuks võlakohustusi ligemale 4,3 miljonit eurot. Lisanduvad kontserdimajaga seotud kohustused - sel aastal makstakse Eesti Kontserdile renti 2,55 miljonit eurot.

Jantšenko märkis, et kontserdimajaga seotud kohustused pole küll eelarves laenude real, ent tegelikult on siiski tegemist võlakohustustega. Ta lisas, et kui vald võtaks veel jäähalli ja ujulaga seotud kohustuse, ei saaks Jõhvi osaleda aastatel 2014-2017 europrojektides, sest ei suudaks tagada omaosalust - lubatud võlakoormuse piir tuleb ette.

"Loomulikult ma väga pooldan, et tühja koha peale tuleks ilus vabaajakeskus, aga kui investorid on nõus seda tegema, ei peaks vald garanteerima, et hakkab sellises mahus kasutusaega ostma. Kindlasti ta hakkab kasutama, aga see ei peaks olema pikaajaline kohustus - igal aastal võiks teha uue lepingu. Pole mõistlik vastu võtta otsust, mis paneb valla sõltuvusse," arvas Jantšenko.

Tuleb panustada

Vallavolikogu esimees ja sotsiaalkomisjoni juht Niina Neglason leidis, et oleks rumalus sõdida nii hea projekti vastu. "Praegu otsime võimalusi, kuidas teha nii, et võetav kohustus ei paneks laenukoormust kinni."

Neglason lisas, et kui vald ei garanteeri kasutusaja ostmist, ei jää projekt küll seisma, aga see tuleb väiksemas mahus. Tema sõnul pole ärilistel eesmärkidel vaja ehitada kaheksarealist ja elektroonilise ajavõtuga basseini, mis on võistluste korraldamise tingimus. Samuti ei tuleks sel juhul eraldi basseine beebidele ja lasteaialastele. "Elus ei käi asjad nii, et me ei panusta midagi, aga tahame saada normaalse raha eest head teenust."

Uue ujula valmimise järel kavatseb vald olemasolevad koolibasseinid sulgeda ja leida neile muu otstarbe: Jõhvi gümnaasiumisse tuleb tõenäoliselt suusabaas ja Jõhvi vene gümnaasiumisse raskejõustikusaal.

"Kuna basseinid on osa koolimajast, ei oska keegi täpselt öelda, kui suured on nende ülalpidamiskulud, aga hinnanguliselt on need kahe basseini peale 100 000 eurot aastas. Kui vald hakkab ostma vabaajakeskuse kasutusaega 150 000 euro eest ja teenima tulu umbes 65 000 eurot aastas, on suur tõenäosus, et me ei võida ainult kvaliteedilt, vaid ka rahaliselt," ütles Neglason.

Vabaajakeskusse panustamist pooldas ka eile õhtul kogunenud kultuuri- ja spordikomisjon. "Arutasime seda koos majanduskomisjoniga ja meil tekkis palju küsimusi nii finantseerimise kui täituvuse kohta. Ühest küljest on see vallale päris suur ja pikaajaline kohustus, aga kui me seda ei tee, siis kes Jõhvi elu ikka arendab kui mitte meie ise," arutles komisjoni esimees Ilmar Aun.

Ta lisas, et riskida on paljuga, aga saada on ka palju. "Vabaajakeskus pole vajalik ainult meie inimestele, vaid sellest saab ka turismimagnet."

Auna hinnangul ei saa sellise projekti elluviimisel loota ainult erakapitalile. Vastasel juhul võib juhtuda nagu Jõhvi turuga, kus vanade ehitiste asemele pidi aastaid tagasi kerkima seitsmekorruseline büroohoone ja korterelamu.