Järve linnaosas mattis hais taas hinge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeva õhtul ja enam-vähem terve öö lämmatas Kohtla-Järve Põhja mikrorajooni elanikke sõnnikuhais, mis levis puhastusseadmetelt. Reede hommikul tuule suund muutus ning haisulaine tabas sedakorda Lõuna mikrorajooni.
Hais tungib korterisse, ebameeldiv lõhn ajab iiveldama. Kell 23.40 helistan keskkonnainspektsiooni ööpäevaringsele valvetelefonile 1313. "Oleme probleemist teadlikud, väga paljud helistavad, hais levib teie puhastusseadmetelt, seal ei peeta tehnoloogiast kinni," kostab teiselt poolt toru.
Haisu põhjustab tehnoloogiast kinnipidamine
"See on valeinfo, meil ei ole mingeid reovee töötlemise tehnoloogilise protsessi rikkumisi," kinnitab Järve Biopuhastuse juht Vladislav Petuhhov. "Vastupidi, me peame sellest rangelt kinni, ja selle kohaselt peame me aeg-ajalt kompostimisprotsessis olevat mudamassi pöörama. Ja kui tuul puhub linna suunas, siis toob see tahes-tahtmata ebameeldiva lõhna laine."
Säärased haisulained tabavad Järve linnaosa elanikke aeg-ajalt terve suve, ja selle vastu ei ole midagi teha, kuni kasutatakse praegust reovee puhastamise protsessi, mille üheks osaks on muda kompostimine avatud platsil.
Muda kompostimisele kulub 3-4 kuud, mille jooksul peab komposti sees säilima kindel temperatuur, seda pööratakse 1-2 korda nädalas, et õhk pääseks ligi, muidu ei toimu sette kahjutustamisprotsessi ning see ei saavuta ohutuid omadusi.
"Et ei oleks lõhna, tuleb sette töötlemise tehnoloogiat täiustada. Loodan, et tuleval aastal saab see küsimus lahenduse," ütleb Vladislav Petuhhov. "Ajal, mil ehitati meie uusi puhastusseadmeid, ei andnud Euroopa fondid rohkem raha, et muretseda muda töötlemise keerulisemat tehnoloogiat, mis hoiab ära ebameeldiva lõhna. Selle probleemiga on hakatud tegelema viimase aasta-poolteise jooksul."
Vaja on rohkem kui 10 miljonit eurot
Vladislav Petuhhovi sõnul esitas Järve Biopuhastus eelmisel aastal taotluse sette töötlemise tehnoloogia täiendamise protsessi projekti rahastamiseks, kuid seda ei rahuldatud. Rahastuseta jäid teisedki linnad, kus eksisteerib samalaadne probleem, nagu näiteks Pärnu, Haapsalu, Rakvere.
"Praegu teadvustavad seda probleemi kõik, muu hulgas keskkonnaministeerium, ning praegu valmistame ette konkurssi setete töötlemise süsteemi projekteerimiseks, mis lähema paari nädala jooksul käivitub," ütleb Vladislav Petuhhov.
Lõhna saab kõrvaldada kahel moel: kompostida suletud platsil või kuivatada muda, mis muudetakse graanuliteks. Mõlemad maksavad 10-14 miljonit eurot.
Vladislav Petuhhov märkis, et kui tegu oleks 2-3 miljoniga, siis leiaksid ettevõtte omanikud selle raha, kuid vaja on kümme korda rohkem, ning välisfinantseerimiseta siin toime ei tule. Ta arvab, et tuleval aastal saab Järve Biopuhastus siiski alustada rajatiste ehitamist, mis sette puhastuse täiuslikumaks muudavad.
"Seni aga on muda kompostimine lõhnaallikas, mis võib aeg-ajalt linna enda alla matta," ütleb Petuhhov ausalt. "See on ebameeldiv ja ma saan linlastest aru. On see ohtlik? Kriitiliste kontsentratsioonide puhul rikkumisi ei ole. Ma põen ise allergilist astmat, liigun kogu aeg avatud kompostimisplasti lähistel, tunnen seda lõhna isegi rohkem kui Järve linnaosa elanikud, mu riided on sellest läbi imbunud, kuid kiirabi ei ole mulle veel tulnud kutsuda. Loomulikult püüame võimalikult harva muuda pöörata, aga täielikult seda vältida ei saa."