Varastatud ratas muutus uurimise käigus videotehnikaks

Selline lõhutud rattalukk vaatas vastu jalgrattavarguse ohvriks langenud kannatanule. Uurija aga märkis oma määruses, et selles asjas pole ühtegi asitõendit. Foto: Erakogu

Jalgrattavarguse ohvriks langenud mees sai üllatuse osaliseks, kui talle saadeti politseist kriminaalasja lõpetamise määrus, kus teatati, et temalt kaks videokaamerat varastanud isikut ei õnnestunud leida.

Tänavu 30. aprillil läks maakonnas tuntud rahvasportlane Tanel Leisalu Jõhvis Rakvere tänavas asuvasse Maxima poodi, lukustades eelnevalt oma jalgratta kaupluse ees oleva rattahoidja külge.

"Poes sain kokku ühe sõbraga, kes veel küsis, kas tulin rattaga ja kas ma ei karda sõiduriista niimoodi poe ette jätta. Vastasin, et mis seal ikka, ennegi ju jäetud," meenutas Leisalu.

Varas jäi salvestusele

Kui mees paarkümmend minutit hiljem poest välja astus, vaatas talle jalgratta asemel vastu läbilõigatud trossiga rattalukk. "Helistasin politseisse ning läksin kaupluse turvaruumi turvakaamera salvestust vaatama."

Salvestusel oli näha üht poe ees passivat kapuutsiga tegelast, kes vahepeal helistas kellelegi, võimalik, et poes viibinud ning rattaomanikku silmas pidanud kaasosalisele. Näha oli sedagi, kuidas mees astus ratta juurde, taskus olnud tangidega rattaluku trossi läbi lõikas ja jalgrattaga minema sõitis. "Ilmselt oli ta teadlik, kus asub turvakaamera, sest suutis oma nägu selle eest varjata," meenutas Leisalu.

Kui saabus politseipatrull, võttis see Leisalult vajalikud andmed ning hiljem võttis uurija temaga ühendust.

Eelmisel nädalal sai Leisalu aga politseist kirja, mis kannab nimetust "Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus". Selles kirjeldatakse, et mehelt varastati hoopis 22. märtsil Ahtmes asuvast majast kaks videokaamerat. "Kriminaalasjas on kuriteo avastamiseks läbi viidud kõik menetlustoimingud. Kogutud tõenditega ei ole tuvastatud süüdlase isik ning puudub informatsioon, mille alusel oleks võimalik koguda lisatõendeid," seisab määruses, kus teatatakse, et eeltoodu tõttu kriminaalmenetlus lõpetatakse.

Määrusele on alla kirjutanud uurija Natalja Latt ning ringkonnaprokurör on oma allkirjaga andnud menetluse lõpetamiseks nõusoleku.

Mismoodi sai ühest jalgrattast äkki kaks videokaamerat, selle kohta arvab Leisalu, et küllap kasutas uurija määruse koostamisel vana kirja põhja ning unustas kuriteo kirjelduse vahetada. "See tähendab, et tegelikult keegi neid asju sisuliselt ei loe ning kõike tehakse lihtsalt mehaaniliselt," arvas ta.

Ida prefektuuri kriminaalbüroo Jõhvi kriminaaltalituse juht Andrus Golberg selgitas Põhjarannikule, et uurija tegi kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamisel vea, kui viitas varastatud videokaameratele. "Pärast vea ilmnemist võtsime kannatanuga otse ühendust ning vabandasime tekkinud segaduse pärast. Toimikus olevate materjalide pinnalt oli menetluse lõpetamine iseenesest põhjendatud ning ka prokuratuuriga kooskõlastatud," sõnas ta.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Jelena Filippova sõnul kontrollis prokurör menetluse lõpetamisega nõustumisel ja määruse allkirjaga kinnitamisel asja sisust lähtudes seda, kas jalgratta varguse avastamiseks on võimalik teha veel mingeid menetlustoiminguid ning kas kannatanut otsustusest informeeritakse ja talle menetlus- ja edasikaebe korda selgitatakse.

"Tuleb tunnistada, et kahjuks jäi prokuröril tähelepanuta see, et kuriteosündmust kajastav tekst on määrusele märgitud valesti," sõnas Filippova.

Menetlus uuendati

Tanel Leisalu sõnul aga teatas ta uurijale pärast vargust sedagi, et tal on olemas kuriteo tunnistaja − seesama poes kohatud sõber, kes väljus kauplusest enne teda ning nägi kurjategijat ja talle jäi tolle nägu meelde. Ent sellelt inimeselt millegipärast ütlusi ei võetud, kuigi uurija märkis määruses, et läbi on viidud kõik vajalikud menetlustoimingud.

Politsei teatel on aga tegemist hoopis uue infoga. "Seadus sätestab, et avastamata juhtumite puhul uuendab politsei menetluse kohe, kui on võimalik teha lisatoiminguid kuriteo avastamiseks. Menetluse lõpetamine ei tähenda seda, et juhtumi avastamiseks politsei enam midagi ei tee. Tegelikkuses on kõik kuriteod registreeritud ja politsei analüüsib neid kogumis. Sagedased on juhtumid, kus leitakse tõendeid ka juba lõpetatud asjades, mis seejärel kohe uuendatakse. Kuna pärast kannatanu poolt lisainformatsiooni saamist on selgunud, et kõnesolevas asjas on võimalik teha veel toiminguid kurjategija leidmiseks, uuendas politsei menetluse," sõnas prefektuuri Jõhvi kriminaaltalituse juht Andrus Golberg.