Võidupüha tähistati Jõhvis pärgade panekuga
Pildigalerii

Kombe kohaselt mälestati kõiki Eesti vabaduse eest lahingutes hukkunuid aupaukudega.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Pidupäeva puhul toimus mälestustseremoonia Jõhvi tundmatu sõduri mälestussamba ja kindral Tõnissoni ausamba juures, kus süüdati küünlad ja asetati pärjad. 

Kohal olid IVOLi, Jõhvi valla ja mitme jõustruktuuri esindused. "Võnnu lahingus oli langenuid 400, mis pole arvuliselt väga palju, aga moraalselt oli kogenud Saksa sõjameeste alistamine väga tähtis," ütles Ida-Viru omavalitsuste liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid. Palvuse pidanud Jõhvi Mihkli koguduse hingekarjane Peeter Kaldur aga lisas: "Iga arvu taga on inimene ning tegelikult on ka üks hukkunu väga palju ja korvamatu kaotus."

Vabadussõda ei saanud Võnnu lahinguga läbi, vaid jätkus veel kuus ja pool kuud, kuni 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid relvad lõplikult.

Kahjuks ei kestnud rahu kaua ning taas pidi Eesti rahvas haarama relvad. Seda tuletavad meile meelde Jõhvi vabadussamba kõrvale maetud 1944. aastal Sinimägede lahingus langenud major Sooden ja leitnant Jüriado, kelle hauad samuti pärjaga ehiti. 

Tagasi üles