Viru Keemia Grupi õliäri kulgeb ülesmäge

Viru Keemia Grupi edu üks tegur on ka õlitehaste suur töökindlus.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kui põlevkivienergeetika on sattunud järsult kallinenud saastekvootide tõttu kriisi, siis põlevkivist õli tootmises on praegu taas kuldsed ajad, ilmneb eelkõige sellele valdkonnale keskendunud Viru Keemia Grupi tänavuse aasta teise kvartali majandustulemustest. 

Viru Keemia Grupi kontserni teise kvartali müügikäive oli ettevõtte jaoks rekordiline 66,6 miljonit eurot, mis on kolmandiku võrra rohkem kui 2018. aasta teises kvartalis. Puhaskasum kahekordistus ja ulatus kvartali kohta 12 miljoni euroni.

Rekordid odavamale naftale vaatamata

VKG finantsdirektor Jaanis Sepp tõdes, et kuigi turgudel oli teine kvartal volatiilne − Brenti toornafta hind liikus üles-alla vahemikus 60-75 dollarit barreli eest − ja keskmine hinnatase − 68 dollarit barrel − oli isegi 9% võrra madalam kui mullu samal ajal, tagasid tugevnenud dollar ja suurenev nõudlus madala väävlisisaldusega kütteõlide järele VKG põlevkiviõlidele keskmiselt 6% võrra kõrgema hinna. "Stabiilselt tugev tootmine, erakordselt suur õlide müük ja madala fikseeritud hinnaga tulevikutehingute puudumine andsidki soliidse finantstulemuse," tõdes Sepp.

Viru Keemia Grupp 2019. aasta teises kvartalis

* Müügikäive 66,6 miljonit eurot. 

* Puhaskasum 12 miljonit eurot.

* Õlide tootmismaht 162 000 tonni, müügimaht 167 000 tonni.

* Kaevandatud põlevkivi 933 000 tonni. 

Kaubaõlide tootmismaht kasvas teises kvartalis 162 000 tonnini, mis on 6% võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Laovarude arvelt kasvas õlide müügimaht koguni 16% võrra 167 000 tonnini. Põlevkivitoodang samal ajal langes 10% võrra 993 000 tonnini ja tootmismasinate kasutamise oluliselt paranenud efektiivsus võimaldas Ojamaa kaevanduse töötajaid juunis kollektiivpuhkusele lubada.

Põlevkivigaasidest toodetava elektrienergia toodang langes teises kvartalis 5% võrra 127 gigavatt-tunnini, kuna efektiivsema tootmisprotsessi tulemusena suudeti rohkem lisandväärtust jätta õlitoodetesse. Soojusenergia müügi langus 6% võrra oli tingitud eelmise aastaga võrreldes soojemast ilmast.

Riik sai 11 miljonit maksutulu 

Kontserni investeeringud olid kokku ligi 6 miljonit eurot, mis on veerandi võrra rohkem kui mullu samal perioodil. Suurem osa läks tootmise tõhustamisse ja töökindlusesse, näiteks poolkoksigaasi jahutamisaparaadi soetamiseks ja VKG Energia katla kapitaalremondiks. Teises kvartalis jätkati lõhnakavas planeeritud meetmete realiseerimisega ning Ahtme − Jõhvi kaugkütte peamagistraali rekonstrueerimise teise etapiga.

Kontserni tegevusest laekus 2019. aasta teises kvartalis riigieelarvesse 11,1 miljonit eurot maksutulu, mis on eelmise aruandlusperioodiga võrreldes 15 protsenti rohkem. Tööjõumaksud moodustasid 4,9 miljonit eurot (kasv aastaga 14 protsenti) ja erisugustest keskkonnatasudest 4 miljonit eurot (kasv samuti 14 protsenti).

Juunikuu lõpu seisuga oli Viru Keemia Grupi kontsernis 1751 töötajat. 

Teine Eesti suurem põlevkivist õli tootja − Eesti Energia − avaldab oma teise kvartali majandustulemused teisipäeval.  

Riigikogu liige: Eesti ei peaks põlevkivienergeetikast loobumisega kiirustama 

Reformierakonda kuuluv riigikogu liige ja endine Eesti Energia nõukogu liige Kalle Palling leiab, et Eesti ei peaks põlevkivienergeetikast loobumisega kiirustama.

"Eesti ei ole oma mahuka CO2 tööstusega üksi. Meil on Poola, meil on siin teised riigid, kel on samasugused väljakutsed. Ja mine tea, mis sellest CO2 kaubandusest saab," rääkis Palling Eesti Päevalehele.

"Püstloodis CO2 hinna kasv ei saa olla jätkusuutlik, kuna see on juba praegu poliitiline ehk saavutatud sekkumise tulemusel. Vabalt võib olla nii − kuna Eesti pole üksi, Poolal ja Saksamaal on samasugune probleem −, et kuidagi peab seda rahustama," ütles Palling.

Palling avaldas veendumust, et kui praegu räägitakse Euroopas eesmärgist saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, siis ka parima tahtmise juures ei ole maailma rahvastiku kasvu ja muud arengut silmas pidades võimalik fossiilseid energiaallikaid lihtsalt maha kanda.

Ta tunnistas, et läheb oma vaadetega põlevkivielektriga jätkamisest vastuvoolu üldise suundumusega. Kõik siinse regiooni elektritootmise analüüsid näitavad Pallingu sõnul, et võimsusi langeb välja, mis tähendab, et elektri hinnad lähevad üles. "Ma väidan, et mõne aasta pärast on Narva jaamad taas konkurentsivõimelised." 

Tagasi üles