Politsei kontrollis jalakäijate raudteeületuse harjumusi

Reidil osalenud politseinike sõnul on endiselt suuri probleeme ka ametlikes ületuskohtades. Liigutakse omas mullis, kõrvaklapid peas, ega panda ümbritsevat tähelegi. Ega üks reid üksi suurte jõudude kaasamisest hoolimata ohutust taga − ennekõike peavad rattur ja jalakäija ikka ise liikluseeskirja täitma.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kolmapäeval olid Eesti raudteeületuskohad nii politsei, turvafirmade kui ka raudtee-ettevõtete ametnike valvsa pilgu all. Kahjuks hukkub jalgsi liikujaid liiga tihti nii ametlikes kui ka isetekkeliste raudteeületuskohtades.

Omal ajal oli raudtee ehitamine paljudele Eesti paikadele õnnistus, kuna parem transport tõi kaasa arenguhüppe. Samas hakkas raudteed ületama suurel hulgal inimesi ja sõidukeid ning see tõi kaasa õnnetusi. Praeguseks on tarastatud suuri lõike ja tehtud ülekäigukohti, kuid neid on ikkagi vähe. 

Nii on Jõhvis legaalsed raudteeületuskohad vaid promenaadi tunnel ja Tartu maantee ülekäik. Kuid seda on kindlalt vähe ning linna idaserva Raudtee ja Malmi tänava vahele − otse raudteel käimist keelavate plakatite kõrvale − on ilmunud mitu isetekkelist ülekäigukohta. Inimlikult on muidugi mõistetav, et mitme kilomeetri pikkuse ringi tegemine ei ole normaalne.

"Õnneks on selles osas edasiminekuid. Jõhvis on vallaga kokku lepitud ühe uue tunneli rajamine, aga projekteerimine, ehitushange ja valmistegemine võtavad paar aastat aega," ütles reidil Eesti Raudteed esindanud Timofei Kilin. 

Tagasi üles