Haneliste heidutusjaht üksi põlde ei päästa

Eri hinnangutel peatub Eestis kevadrände ajal umbes kahe kuu jooksul pool miljonit kuni miljon hanelist. Selle aja jooksul kahjustatakse oluliselt esmalt talikultuuride (teraviljad ja taliraps) põlde ja rohumaid, pärast kevadkülvi süüakse mullast herne, oa ja suviviljade seemneid. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Mullukevadise haneliste heidutusjahi uuring näitas, et lindude heidutamine vähendab põllukahjusid küll, ent jaht pole muudest meetmetest kuigivõrd tõhusam.

Läinud kevadel katsetati Tartu, Jõgeva ja Ida-Viru maakonna valitud põldudel igakevadise hanerüüste ennetamiseks pilootprojekti raames muude peletusmeetodite kõrval − gaasipaugutid, laserid, hernetondid, lindid jm − esimest korda haneliste heidutusjahti.

Keskkonnaameti tellimusel uuringu korraldanud OÜ Rewild tõdes talve hakul kokkuvõtteid tehes, et põllukahjustuste ärahoidmiseks toimivad eri heidutusviisid üsna võrdväärselt, et surmav ja mittesurmav heidutus mõjuvad hanede inimkartlikkusele enam-vähem samamoodi ning et hanede naasmise aeg põllule pärast heidutust ei sõltu heidutuse tüübist ega sellest, kas jahi käigus mõni hani surmatakse või mitte.