Ida-Virumaal on laupäeva hommiku seisuga koroonaviirus diagnoositud 13 inimesel, reedese päeva jooksul lisandus kaks positiivset proovi.
Reedel tuvastati Ida-Virumaal koroonaviirus kahel inimesel
Terviseameti Ida regioonaalosakonna juhataja Marje Muusikus kinnitas ühe positiivse proovi lisandumist Põhjarannikule juba reede päeval, õhtu poole lisandus veel üks, mis tõstis haigestunute koguarvu maakonnas 13ni.
Muusikuse sõnul on kaheksa nakatunut Alutaguse, kaks Jõhvi valla ja kaks Kohtla-Järve linna elanikud, Ühe haige puhul pole tema elukoht praegu teada.
Nakatunutest kolm on ravil Ida-Viru keskhaiglas. Ükski idavirulane, kellel on koroonaviirus tuvastatud, ei olnud reedese seisuga veel tervenenud.
Muusikus selgitas, et kui neljapäeval teatas terviseamet 13 koroonahaigest Ida-Virumaal, siis tegelikult oli neid tol hetkel 11, kuna statistikasse sattusid ka kahe juba varem haigestunud inimese kordusproovid.
Eestis 640 nakatunut, neist 10 on kriitilises seisus
Ajavahemikul 27.-28. märts laekus üle Eesti kokku enam 1200 koroonaviiruse tuvastamise testi tulemuse, millest 6 protsenti ehk 70 analüüsi osutusid positiivseks.
Rahvastikuregistri andmete kohaselt tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal (34), Harjumaal (18), Lääne-Virumaal (4), Pärnumaal (4) ja Hiiumaal (3). Ida-Virumaal lisandus kaks uut positiivset juhtu ning Jõgevamaal, Järvamaal, Viljandimaal, Võrumaal ja Valgamaal üks juht.
Kokku on Eestis tehtud enam kui 9300 koroonaviiruse testi, millest 640 on osutunud positiivseks. Enim nakatunuid on analüüside tulemuste kohaselt vanusegrupis 60 eluaastat ja vanemad (29%) ning vanusegrupis 40-49 eluaastat (22%). Vanusegrupis 50-59 eluaastat on testide põhjal nakatunuid 20% ja vanusegrupis 30-39 eluaastat 17%.
Alates üleeilsest hakkas terviseamet testimise tulemusi avaldama terviseinfosüsteemi (TIS) andmetele tuginedes. Terviseamet ei saanud varem terviseinfosüsteemist selliseid päringuid teha, TIS-i kasutamise vajaduse tingis nii mitme labori testimisvõimekuse teke kui erasektori partneri kaasamine.
Eileõhtuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 48 patsienti, 10 intensiivravil olevat inimest on kriitilises seisus. Haigusest on tervenenud 20 inimest ning surnud 1.
Maailmas on Hiinast levima hakanud koroonaviirusesse haigestunud enam kui 600 tuhat inimest, neist kõige rohkem Ameerika Ühendriikides (ligi 105 tuhat), Hiinas (enam kui 86 tuhat) ja Itaalias (enam 81 tuhat).
Koroonaviiruse riskirühma kuuluvad krooniliste haigustega ja vanemaealised inimesed. Riskirühmade kaitseks soovitab terviseamet:
· Rangelt on keelatud külastused hooldekodudesse, sest see seab ohtu hoolealuste tervise.
· Inimeste vahel kontaktide vähendamine on väga oluline, sest teisiti ei ole võimalik haiguse levikut piirata.
· Samuti tuleb lähinädalatel vältida hooldekodu elanike liikumist hooldekodude vahel ning hoiduda uute elanike vastu võtmisest. Hooldusvajadusega eakate puhul tuleb pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole vajalike kodus osutatavate teenuste saamiseks.
· Terviseamet, sotsiaalministeerium ja sotsiaalkindlustusamet on välja töötanud juhise, kuidas käituda nakkuskahtlusega kliendi või töötajaga hoolekandeasutuses. Juhis on saadetud kõikidele hoolekandeasutustele. Sotsiaalkindlusamet on hooldekodudega pidevas kontaktis ja valmis juhtumipõhiselt olukorrale reageerima.
· Viimastel nädalatel on sotsiaalkindlustusamet koostöös terviseametiga aktiivselt tegelenud hooldekodude teavitamisega ja selgitamisega, et hügieeninõuete järgimine on nakatumise ennetamisel määrava tähtsusega. Iga teenuseosutaja vastutus on tagada, et kõik soovitused ja meetmed oleksid maksimaalselt rakendatud.
Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld, esialgu 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.
Eile peatas terviseamet COVID-19 nakkuse leviku vältimiseks plaanilise ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates eraldi iga üksikut juhtu. Kindlasti tuleb lõpuni viia selline plaaniline tegevus, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.
Lisainfot leiab terviseameti temaatiliselt kodulehelt www.terviseamet.ee/uuskoroonaviirus<http://www.terviseamet.ee/uuskoroonaviirus> ja Terviseameti Facebookist. Eriolukorda puudutavatele küsimustele leiab vastused valitsuse kodulehelt www.valitsus.ee/et/eriolukord#KKK<http://www.valitsus.ee/et/eriolukord#KKK> .