Narva-Jõesuu linn on sattunud krahhi äärele

Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.

FOTO: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Seoses põlevkivi kaevandamise vähenemisega kahanenud maksude laekumisega ja kasvava tööpuudusega pole  Narva-Jõesuu linnal ilma riigi rahalise toetusega võimalik täita omavalitsusele seadusega pandud ülesandeid, teatas linnapea Maksim Iljin vabariigi valitsusele ja mitmetele ministreeriumidele saadetud pöördumises.  

Pärast ühinemist haldusreformi ajal Vaivara vallaga, tulid Narva-Jõesuu linna piiridesse ka Eesti Energia Narva karjäär, elektrijaamad ja tuhaplatood. Linna eelarves tulude poolel moodustavad kaaluka osa põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud tasud. Põlevkivi kasutamine järsk vähenemine alates eelmise aasta kevadest on aga puurinud Narva-Jõesuu linnaeelarve augu järjest suuremaks.  

Maksim Iljin märgib pöördumises, et Narva-Jõesuu tulevik sõltub otseselt põlevkivi kaevandamise tulevikust.  Põlevkivienergeetika kokkutõmbumise tõttu 2019. aastal kaotas  Narva-Jõesuu linn üle 800 000 euro planeeritud tuludest ehk poole ressursitasudest.   Eesti Energia prognoosi kohaselt jääb Iljini teatel  tänavu Narva-Jõesuu linna eelarvesse laekumata ligemale 600 000 eurot ressursitasu.

Kui valitsus on lubanud teha Ida-Virumaa jaoks abipaketi, mis seisneb eelkõige maksusoodustuste tegemises kolmele põlevkiviettevõttele kokku 14 miljoni euro ulatuses, siis kohalike omavalitsuste jaoks tähendab see Iljini hinnangul seda, et saamata jäävate tulude kogusumma kasvab veelgi. 

"Sisuliselt tähendab eelkirjeldatud paketi rakendamine, et riik, vähendades põlevkivisektori kulusid, vähendab kohaliku omavalitsuse tulusid, mis seab ohtu kohaliku omavalitsuse jätkusuutlikkuse. On ilmne, et lisaks ettevõtjate huvidele peab riik arvestama kohalike omavalitsuse huvidega, arvestades seejuures kohalikele omavalitsustele seadusega pandud kohustusi," on kirjas Narva-Jõesuu linnapea pöördumises. 

Iljin lisab, et Narva-Jõesuu linnal vähenevad ka üksikisiku tulumaksust laekuvad tulud, kuna tööpuudus on sel kevadel kasvanud 8,7 protsendini. Tulumaksu laekumine kujuneb sel aastal plaanitust viiendiku ehk 200 000 euro võrra väiksemaks.  

"Eeltoodut arvestades on reaalne, et 2020. aasta lõpuks jõuab Narva-Jõesuu linna põhitegevuste tulem 0 (null) väärtuseni," märgib ta. 

Iljin kirjutab, et niivõrd suure tulude vähenemisega on raskendatud haridusasutuste ülalpidamine ning linna koristamise ja teede, parkide ning puhkealade korrashoidmisel tuleb teha raskeid valikuid. "Igasugune investeerimistegevus tuleb katkestada, kuna puudub võimekus taotleda, tagastada laene, taotleda investeeringutoetusi, rääkimata sellest, et muutub võimatuks omafinantseeringu katmiseks vajaliku raha leidmine kohaliku omavalitsuse eelarvest, rahalise reservi tagamine ettenägematute kulude katmiseks," kirjutab Iljin tõdedes, et eeltoodu seab tõsiselt ohtu Narva-Jõesuu linna kui kohaliku omavalitsuse jätkusuutlikkuse.

Iljin teatab, et Narva-Jõesuu linnal ei ole  sellises olukorras riigi rahaliste toetusteta võimalik täita kohalikule omavalitsusele seadusega pandnud ülesandeid.  Narva-Jõesuu Linnavalitsus palub valitsusasutustel koostöös omavalitsustega töötada välja meetmed, mis tagaksid paralleelselt põlevkivitööstusettevõtete konkurentsivõime ja töökohtade säilimisega ka kohalike omavalitsuste seadusest tulenevate ülesannete täitmise jätkusuutlikkuse ning kvaliteedi.

Narva-Jõesuus linnavolikogu esimees Aare Objartel ütles Põhjarannikule, et volikogu hakkab miinuseelarvet arutama 27. mail toimuval istungil. Tema sõnul otsitakse praegu kärpekohti. "Tuleb loobuda investeeringutest ja vähendada ka paljusid  püsikulusid," sõnas ta.  

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles